Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa piitsa ja prääniku poliitika

    Venemaa on järjest selgemalt hakanud Eesti, Läti, Leedu ja Soome kaarte üksteise vastu välja mängima. Seda näitavad Läti vastu kavandatavad uued karmid sanktsioonid ning Venemaa välisministri juunikuised visiidid Soome ja Leetu.
    Soomes tahtis Primakov järjekordselt kuulda riigi juhtkonna kinnitust, et Soome NATOsse ei astu, ja kinnituse ta ka sai. Soome omakorda soovis Venemaa ametlikku toetust oma Euroopa Liidu (EL) põhjamõõtme algatusele, mis Primakovi arvates võiks soodustada Loode-Venemaa ja Soome koostööd ning kahe riigi vahelist transiitkaubandust.
    Kahe riigi majandussuhteid arutas Primakov nii president Martti Ahtisaari kui ka peaminister Paavo Lipponeniga. Neil oli, millest rääkida, sest kahe riigi kaubavahetus on taas saavutanud NSV Liidu lõpuaja hiigeltaseme, käivad Venemaalt Porvoosse kavandatava naftajuhtme tasuvusuuringud ning Soome Neste on peale ühisfirma Gazpromiga väljendanud huvi Gazpromi aktsiate ostmise vastu.
    Soome välisminister Tarja Halonen taotles Primakovilt toetust Soome-Rootsi ühisalgatusele, mille eesmärk on Läänemere piirkonnas usalduse suurendamine. Selles kontekstis Vene-Läti suhete käsitlemisel deklareeris Primakov, et Lätiga saavad Vene suhted paraneda ainult juhul, kui Läti arvestab kõiki OSCE rahvastikukomissari Max van der Stoeli soovitusi. Aga kas saab üldse rääkida suhete parandamisest, kui Venemaa keskpank on kavandanud Läti parlamendi kodakondsusseaduse arutelu ära ootamata juba uusi Läti-vastaseid sanktsioone?
    Nii Soomes kui ka nüüd Leedus Läänemere regiooni julgeoleku käsitlemisel ütles Venemaa välisminister, et Baltimaade astumine NATOsse ei tule kõne allagi, sest see kahjustaks Venemaa geopoliitilisi huve. Sel puhul meenutas Helsingin Sanomat Primakovi aprillis Tsaari-Venemaa välisministri Aleksandr Gort?akovi 200. sünniaastapäeva puhul peetud kõnet, kus ta ülistas tolle imperialistlikku välispoliitikat. Lehe arvates ei jäta Primakovi suhtumine kahtlust, et ta ei pea täiesti iseseisvaks ei Eestit, Lätit ja Leedut ega ilmselt ka Soomet, kui keelab neil NATOsse astumise.
    Venemaa jäika suhtumist NATO edasisse laienemisse väljendas 12. mail Vene diplomaatidele kõneldes ka Venemaa president Boriss Jeltsin, kes ütles, et Venemaa on otsustanud blokeerida NATO edasise laienemise, iseäranis Baltimaadesse.
    Nagu kirjutas neljapäevane Russkii Telegraf, on Venemaa kaitseministeerium vajaduse korral valmis paigutama Kaliningradi oblastisse taktikalise tuumarelva. Huvitav, kas Jevgeni Primakov niisugusest võimalusest ka Leedu juhte sõbralikult informeeris?
    Nüüd, kus Venemaa suhted Läti ja Eestiga on lukus, püüab Venemaa ilmselt Leedu suhtes ajada meelituspoliitikat, mis on tuttav Soomest. Nii loodab Venemaa tabada mitu kärbest ühe hoobiga: tagada endale tähtsa transpordiühenduse Kaliningradiga, nõrgestada ja mõjutada Lätit sellega, kui nafta hakkaks Läti asemel rohkem voolama Leedu kaudu, ja säilitada mõjujõu Baltimaades, kui Leedu eelistab soodsate majanduslepingute tasuks NATOsse pürgimise edasi lükata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.