Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Talunikud peavad vastu nädala

    Riiklik teraviljatoetus jõuab põllumeeste kontodele alles suve lõpus

    «Talunikel pole raha, et heina ja põldudel kahjuritõrjet teha,» ütles Harjumaa taluliidu volikogu esimees Ants Aaman. «Üle nädala selline olukord enam kesta ei või,» lisas ta.
    Aaman ei usu, et 120 miljoni krooni suurune riiklik teraviljatoetus aitaks talunikel Maapanga kriisist üle saada. «See raha ei too leevendust, sest raha kantakse arvetele alles 1. septembriks,» põhjendas ta. «Meil on kiire, sest tegemata jäänud tööde pärast võib saak hävida.»
    Ligi kahel tuhandel Eestimaa talunikul on Maapangas kontodel kinni kokku paarkümmend miljonit krooni.
    Ants Aaman kasvatab oma talus Kuusalus seitsmel hektaril otra ja loodab riigilt saada otsetoetusena paar tuhat krooni. «Otsetoetus on vaid abiraha, mis aitab talunikel hinges püsida,» sõnas Aaman.
    Neljasajal hektaril vilja kasvatav Mäe talu peremees Arnold Põldmäe ootab riigilt teraviljatoetusena umbes 100 000 krooni. Maapanka ei jäänud tal kinni väga palju raha, veidi üle 10 000 krooni.
    «Ma saan oma tööd tehtud, kuid millisest pangast sügisel laenu saan, seda ei tea,» kurtis Põldmäe.
    Maapank oli seni peamine pank, kust talumehed laenu said. Teised kommertspangad on püüdnud vältida põllumajanduslaenude väljastamist, sest talumeestel pole laenu tagatiseks enamasti muud peale põllutöömasinate anda.
    Riik maksab sellel aastal esimest korda piima- ja teraviljatootjatele otsetoetusi. Piimatootjatele jagas riik kevadel 70 miljonit krooni, teraviljakasvatajatele antakse 120 miljonit krooni. Ühe hektari põllumaa eest maksab riik toetust 300--400 krooni. Raha peab laekuma talumeeste kontodele 31. augustiks.
    Teraviljatoetuse taotleja külvipind peab olema vähemalt viis hektarit ja põllud ei tohi olla umbrohus. Piirkondlikud maaparandusbürood kontrollivad põldude umbrohu taset kuni 25. juulini. Otsetoetuse saamise üks tingimus on ka see, et toetuse taotleja ei tohi olla maksuvõlglane.
    Põllumajandusministeeriumisse on laekunud taotlusi toetuse saamiseks 7600 põllupidajalt, enamik rahasoovijaid on talunikud. Kõige rohkem tuli taotlusi Tartumaalt ja Põlvamaalt.
    Taluperemees Arnold Põldmäe väidab, et riiklikud toetused töötavad põllumeeste kahjuks. Ta põhjendab seda sellega, et samal ajal kui riik maksab talunikule toetusi, langetavad vilja kokkuostjad varumishindu.
    «Kui ma saan 300 krooni hektari kohta toetust, on teravilja hind langenud 400 krooni tonnilt,» ütles Põldmäe.
    Sarnaselt näevad ka piimatootjad sellel suvel piima kokkuostuhinna suure languse taga riiklike toetuste maksmist, mis annab piimatööstustele ettekäände maksta piima eest tootjatele vähem.
    ASi Keila Terko kommertsdirektor Urmas Pallon väidab, et teravilja kokkuostuhinda pole alandanud mitte riiklikud otsetoetused, vaid teravilja ületootmine Venemaal ja Lätis. «Venemaa hinnad on ka meie hinnad alla viinud,» ütles Pallon. «Näha on, et langus tänavu jätkub.»
    Aasta jooksul on odra kokkuostuhind madaldunud näiteks 1100 kroonini, 400 krooni tonnilt. Ligikaudu samapalju on aasta jooksul alanenud ka teiste teraviljade hinnad.
    Põllumajandustootjad on teinud valitsusele ettepaneku maksta järgmisel aastal toetustena välja 1,2 miljardit krooni. Selleks aastaks taotlesid tootjad riigilt 550 miljonit krooni, kuid saavad vaid poole sellest summast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Tööandjad ja ametiühingud allkirjastasid miinimumpalga kokkuleppe
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.