Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krooni püsivus ja avatud valuutapositsioon

    Kui 31. mail 1998 oleks aset leidnud Eesti krooni devalveerimine tasemeni 1 DEM = 10 EEK, oleks kommertspankade bilanssidesse tekkinud 350 mln krooni erakorralist kasumit. Kasum oleks sadanud nii-öelda selgest taevast, tasuks ettenägeliku valuutapositsiooni hoidmise eest. Eesti Panga andmed näitavad, et kommertspangad hoidsid mai lõpus Saksa marga pluss-positsiooni 175 mln DEMi. See positsioon muutuks devalvatsiooni korral puhtaks rahaks.
    Panga valuutapositsioon on varade ja kohustuste vahe konkreetses valuutas tähtaegadest ja instrumendi tüübist sõltumata. Eesti kommertspankadel tekib Saksa marga pluss-positsioon eelkõige kroonilaenude sidumisest Saksa margaga. Olles võtnud 800 000 kr laenu, tuleb pärast krooni devalvatsiooni näiteks 1 DEM = 10 EEK tagasi maksta miljon krooni. Laenuvõtja jaoks on sisuliselt tegemist DEMi-laenuga. Kuna pangad toovad välisraha sisse peamiselt Saksa markades, siis maandavad pangad enda jaoks kursiriski nimetatud laenulepingu punktiga. Devalveeritaks krooni, vajaks pank välisraha tagastamiseks rohkem kroone, need lisakroonid maksaks juurde laenuvõtja.
    Laenuvõtjal kursiriski maandamise võimalusi on, aga mitte eriti paindlikke. Pangad sõlmivad kuni kolme kuu pikkuseid forvardtehinguid USA dollarile, Soome margale ja Rootsi kroonile, aga nagu ikka, iga asi maksab. Klientide krooni ja Saksa marga forvardidpole väga levinud, sest usk kõvasse krooni püsib. Õnneks.
    Üldjuhul võtab kursiriski enda kanda seega laenuvõtja. Millest tekib aga pankades positiivne Saksa marga positsioon, mis genereeriks devalvatsiooni korral iseenesest kasumit? Põhjus on selles, et Saksa margaga seotakse ka osa nendest laenudest, mis on välja antud kroonihoiuste baasil. Nii on pangal aktivas DEMi-laen, aga passivas kroonihoius. Devalvatsiooni korral jäävad kroonid ikka kroonideks, ent DEMid on väärt juba rohkem kroone.
    Eesti Pangale taoline situatsioon ilmselt meeltmööda pole, kus kommertspangad on võrgud välja pannud ja ootavad, et kala kotti ajada. Selleks, et panku rohkem üldriiklikult mõtlema panna, kehtestab Eesti Pank alates 1. juulist Saksa marga ja krooni ühisele valuutapositsioonile piirmäära: kuni 15% panga netoomavahenditest. Valuutapositsiooni normatiivid nn kõvadele valuutadele, Saksa margast rääkimata, olid vahepeal tühistatud ja limiidid kehtisid ainult nn pehmetele valuutadele.
    Eelmise aasta oktoobrist selle aasta jaanuarini olid pangad ise kottiajamise ohus. Nimelt oli nende summaarne Saksa marga positsioon negatiivne. Väidetavalt oli selle põhjuseks välisspekulantide surve kroonile, kes sõlmisid Eesti kommertspankadega forvardeid krooni langusele. Kroon pidas rünnakutele vastu, pangad teenisid lepingute sõlmimiselt oma kasumi. Ent DEMi negatiivse positsiooni ajal oli ka hirm: äkki nüüd kroon kukub. Eesti juhtivast kommertspangast tuli ärevaid teateid: valuutapositsioon on muutunud negatiivseks, see võib viia krooni kukkumisele. Siia võiks lisada ärajäänud osa: ja pangad saavad kahjumit. Praegu pole pankade olukord krooni kukkumise aspektist enam hirmus, DEMi pluss-positsiooni juures isegi vastupidi.
    Kaaludes kõiki poolt- ja vastuargumente, võib arvata, et pangad on praegu devalvatsiooni suhtes ükskõiksed. Valuutavahetus elavneks märgatavalt, tulud sellest allikast kahtlemata suureneksid. Laenuvõtjad hakkaksid tagasi maksma suurenenud summasid. Laenuvõtjad oleksid paraku laenude tagastamisega raskustes, meelevaldse näite puhul tuleks 800 000 kr asemel tagasi maksta miljon krooni pluss intressid. Hätta satuksid kohalikule turule tootvad ettevõtted. See toob kaasa pankrotilaine, viiks tagasi majanduskasvu, mis riivab valusasti panku. Kuna pangad toetavad Eesti majanduslikku stabiilsust, mille üks komponent on krooni stabiilsus, siis võiks rahulik olla?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Stroomi ranna suplusalalt avastati raske kütteõli reostus
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
Bolt läheb Soomes kolmandale katsele
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.