Spekulandid mängivad intressitõusu peale

18. juuni 1998, 00:00

Hansoni sõnul on Eesti krooni vastu huvi tuntud Skandinaavias, kust sai alguse ka mullusügisene spekulatsioonide laine.

Hanson ütles, et spekulatsioonide laine korral tõusevad intressitasemed kiiremini kui eelmisel sügisel, sest pärast pankade ühinemisi on jäänud vähem turuosalisi, kellele positsioone edasi kaubelda.

Krooni intressi tõusu vastu spekuleeriv investor ostab kokku kroone, et need hiljem kõrgema intressiga edasi laenata. Krooni devalveerimise peale spekuleeriv investor teeb krooniga suuremahulisi tulevikutehinguid krooni ja Saksa marga kursi muutumise lootuses.

Juba kuu aega tagasi uurisid välisspekulandid Eesti turgu ja tegid mitmeid suuremahulisi krooni tulevikutehinguid.

Toona ütles Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasuke, et krooni vastu on mõttetu spekuleerida, sest on ebatõenäoline, et sealt kasumiga välja tullakse.

Hanson lisas, et spekulatsioonid on lühiajalise iseloomuga, sest pikemaajaliselt on huvi krooni laenata, mida tõestab maailmapanga allüksuse Finance Corporationi 100 miljoni kroonine võlakirjaemissioon Euroopas.

Merita panga Tallinna kontori juhataja Heikki Viitanen ütles, et nende panga klientide huvi krooni vastu spekuleerida ei ole suurenenud. Edaspidi sõltub olukord Venemaa turu käitumisest, lisas ta.

Viitanen ütles, et eelmisel sügisel krooni vastu spekuleerinud firmad ja pangad said hea õppetunni ja veendusid, et kroon püsib kindlalt. Ta märkis, et kuigi Eestis tegutsevad samad investorid, kes Aasia turgudel, ei ole Eesti viimasega väga tihedalt seotud ja võimalikud riskid on kontrolli all.

Hoiupanga turgude asedirektor Ago Lauri ütles, et Eesti krooni ründamine on keeruline protsess. Eesti jooksevkonto suur defitsiit võib olla küll rünnaku algatajaks, kuid ainult sellest ei piisa. Ründaja peaks arvama, et Eesti finantssüsteemis on midagi väga paigast ära, ütles Lauri.

Kui siis lõpuks on spekuleerijal õigus ja krooni tõepoolest devalveeritakse, lõpeb see tõenäoliselt mõne panga pankrotiga ja spekuleerija nõue suundub selle pankrotistunud panga vastu. Sel juhul ei saa spekuleerija ka õigesti arvamise korral midagi, selgitas Lauri.

Eesti kommertspankade netovälisvaluutapositsioon vähenes aprilli lõpu 2,7 miljardilt kroonilt 1,5 miljardile ehk pangad on end krooni devalveerimise vastu vähem kindlustanud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:42
Otsi:

Ava täpsem otsing