Orenburgi naftavood Eesti kaudu maailma

Venemaa esimese kümne naftakontserni hulka kuuluva Onako esimene asepresident Nikolai Kozlov kinnitab, et transiitveoste korraldamine läbi Eesti võlub just suhteliselt ladusalt toimiva raudteetranspordi ja läheduse tõttu.

Tallinna lähim konkurent on ses mõttes Ventspilsi sadam Lätis. Naftasaaduste väljavedu Kaliningradi või Peterburi kaudu ei pea Kozlov kuigi perspektiivseks.

Onako suurim konkurent kütuse transiidil läbi Eesti on Kiri?i naftatehas, kelle toodangut aitab müüa Pakterminal.

Möödunud aastal eksporditi Tallinna kaudu 200 000 tonni naftatooteid, tänavused mahud lubavad aasta lõpuks jõuda miljoni tonnini. Mais viidi 87 000 tonni kütust.

85 protsenti Onako aktsiatest kuulub riigile, ülejäänud eraaktsiaseltsidele. Kokku annab möödunud aastal 230 miljoni krooni suuruse kasumi teeninud Onako tööd enam kui 30 000 inimesele.

Nikolai Kozlov kinnitab, et Onakol pole plaanis asutada Baltimaades oma jaemüügivõrku, nagu seda on teinud Lukoil. Jaemüügiga tegeldakse küll Orenburgi oblastis, kus Onakol on ligi 140 tanklat.

Onako Eesti nõukogu liige Anti Kesamaa ja Orenburgnefti esindaja Eestis, endine majandusministeeriumi siseturu osakonna juhataja Tiit Maidre räägivad, et Orenburgi bensiinitanklate kehv seis viis neid mõttele hakata seal ise kaasaegseid jaamu ehitama.

Eelmisel nädalal kirjutaski Onako president Rem Khmarov alla kirjale, mis annab Onako Eestile võimaluse asuda pankadega läbi rääkima bensiinijaamade ehitamise rahastamiseks.

Kohalike ehitusfirmade töö ei kannata kriitikat, seetõttu ongi eestlastel kavas tulevaste bensiinijaamade rajamisel kasutada Eestist sissetoodavaid spetsialiste ja ehitusmaterjale. Raudteetranspordi hinnad on soodsad ja materjalide vedu Orenburgi probleemi ei valmista.

Ühe bensiinijaama ehitamiseks kulub neli kuud. Kui kõik laabub, võidakse juba sel sügisel ehitustöid alustada.

Ehkki Kozlov kinnitab, et Onako ei takista Venemaa teiste kütusekontsernide tulekut Orenburgi oblastisse, on kohapeal tunda, kui vähetõenäoline see on.

Onako presidendi Khmarovi kasutuses olevaid hoobasid võrreldakse oblasti kuberneri võimuga. Orenburgi linnapead peetakse sealkandis alles kolmandaks meheks.

Siiani pole Orenburgi oblastisse suutnud tungida ükski teine naftakompanii. Tõsi, eestlastega analoogseid läbirääkimisi bensiinijaamade rajamise üle Orenburgis on asunud pidama ka soomlased.

Onako Eesti ASi aktsiatest kuulub 70 protsenti Onako tütarfirmale Orenburgneft ja 30 protsenti ASile AVR Marine, kelle põhitegevusala on laevade agenteerimine ja meretranspordi korraldamine. AVR Marine'il on sõlmitud lepingud kõigi Tallinna sadamatega.

Onako Eesti ASi nõukogu liige Anti Kesamaa tunnistab, et praegu kasutavad nad kütuse transiitveoks põhiliselt Dekoili valduses olevat terminaali.

Onakol on kindel plaan leida Eestis võimalused oma sadamaterminaali rajamiseks. Suured lootused olid seotud Kopli Bekkeri sadamaga.

Poolteist aastat tagasi anti sadama varade valdaja, ASi Balti Baas 51 protsendi aktsiate omaniku ASi Hoisti Kraana ainuomanikule Raigo Perdile 2 miljonit dollarit, mis oli mõeldud eeltöödeks tulevase naftaterminaali rajamisel Bekkeri sadamasse.

Möödunud augustis leidis Orenburgneft, et Pert pole oma kohustusi täitnud, ning ettemaksu katteks panditud Hoisti Kraana aktsiad pandi müüki. See vallandas kümmekond kohtuprotsessi.

Vahepeal on Balti Baas pankrotistunud, samas seisus on ka Hoisti Kraana, mille pankroti väljakuulutamine on viibinud vaid seetõttu, et pole selgust, kellele aktsiad ikkagi kuuluvad. Võimalikke omanikukandidaate on kaks -- Orenburgnefti või N-Terminaaliga seotud firmad.

Onako esimene asepresident Nikolai Kozlov sõnab, et nad otsivad praegu muid võimalusi oma terminaali rajamiseks Tallinna või selle lähedale.

Eestis levivaid jutte oma naftatöötlemistehase ehitamisest peab Kozlov absurdseiks. Ehitada ju võib, kuid see läheb maksma 200--250 miljonit dollarit, kusjuures tehase tasuvusaeg ulatub Onako kogemuste põhjal kümne aastani, kinnitab Kozlov. Lisaks tuleb arvestada veel 250 miljoni dollariga, mis kulub tehase toitmiseks toornaftaga.