Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigil puudub ülevaade oma varast
Juhan Partsi sõnul on osa riigi käsutuses oleva vara puhul tegemist justkui peremeheta varaga. Sellesse ossa kuuluvad miljonid hektarid maad, sajad tuhanded hektarid metsa, 25 000 kilomeetrit teid, hooned ja seadmed, täpsustas ta.
«Tuleb teha otsuseid, mis vähemalt formaalselt määraksid sellele varale valitsejad ning käivitada kavandatud kujul riigivara register,» lausus Parts.
Rahandusministeeriumi riigivarade osakonna juhataja Indrek Prank väitis, et kuigi osa riigi käsutuses oleva vara suhtes pole valitsejat määratud, on igal objektil mingi haldaja kindlasti olemas. «Paljude objektide suhtes võivad käia vaidlused näiteks kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel, kellele täpselt see vara peaks kuuluma,» lisas Prank.
Indrek Prank kinnitas, et juba praegu käivad kõik riigivaraga seotud tehingud läbi riigivara registri. Registri kaudu kontrollitakse ka lepinguid sõlminud notarite tegevust, ütles ta. «Puhtfüüsiliselt pole jõutud veel kõiki andmeid registrisse kanda,» lausus ta.
Juhan Partsi sõnul peab riiklike investeeringute programmi muutma dokumendiks, mida riigivara valitsejad ja valitsus investeeringute kavandamisel arvestaksid. «Praegu pole suudetud riigi investeeringute killustatust vältida,» tunnistas riigikontrolör.
Eelmise aasta lõpus oli lõpetamata ehituste all riigi raha kinni üle poole miljardi krooni, esitas Juhan Parts ühe näite.
Riigikontrolör sõnas, et teda on jahmatanud valitsuse moodustatud riigivara komisjoni jõuetus ja ebaefektiivsus. «Kahjuks märkan komisjoni töös suutmatust asju süsteemselt lahendada,» tunnistas Parts. Ta osales ka ise varem riigivara komisjoni töös.