Omad vitsad peksavad panka

Veel aasta jagu tagasi tundus Olari Taali juhitud Hoiupank soliidse ja usaldusväärsena, ent sile pale on osutunud paksu krohvikihi alla peidetud mõraseks kiviseinaks. Riburada on ilmsiks tulnud rikkumisi, neist värskeim Hoiupanga tippjuhtide repotehing.

Eesti rahaasutuste, sealhulgas Eesti Panga usaldusväärsus on Äripäeva silmis järjest kahanenud.

Põhjust on selleks küllaga andnud viimase aasta sündmused nii raha- kui väärtpaberiturul. Viimane skandaal puudutab mitut Hoiupanga direktorit, kes said mullu börsi kõrgpunktis Hoiupangast aktsiate ostmiseks laenu, mida nad ei suuda tagasi maksta. Eesti Ekspressi andmetel on suuremad võlglased, kokku ligi 22 miljoni krooniga, peadirektori asetäitja Lembit Kaljuvee ja personaalpanganduse direktor Tõnu Koppel.

Kui Daiwa laenu tagamaade ilmsiks tulekul võis veel loota, et ehk on nüüd panganduses n-ö põhi käes, kukkuda pole kusagile, siis Maapanga kokkuvarisemine ja seaduserikkumiste ilmnemine annavad mõista, et põhja pole ollagi.

Eriti teeb muret pangainspektsiooni roll, kes on seaduserikkumistele läbi sõrmede vaadanud -- krediidiasutuste seadus keelab pangal otseselt ja kaudselt anda laenu samast rahaasutusest palka saavatele ametnikele ja teenistujatele. Hoiupanga tippjuhtide repotehingut võib pidada n-ö teeseldud laenuks.

Kolmapäevast hakkasid panganduses kehtima rangemad eeskirjad, ent toimetus kahtleb reeglite karmistamise mõttekuses, kui neid nagunii ei täideta.

Rahanduses toimuv peegeldab tegelikult ühiskonna enda eetika- ja moraalitaset ning lubab tõdeda, et pankurid erinevad tublist harju keskmisest üksnes oma üksjagu suuremate võimaluste poolest. Vaevalt lohutab tavainvestorit see, et pankur on ka «ikkagi inimene». Küll aga see, kui ilmsiks tulnud kuritarvitustele ka karistus järgneb.

Kuigi Eesti panganduse renomee on saanud tugevasti kannatada, peab Äripäev positiivseks seda, et asjad on hakanud avalikkuse ette jõudma, parem kainestav tõde -- ja mida varem, seda parem -- kui elada illusioonides.

Hea märk on, et mõned pankurid on hakanud toimuvat teadvustama. Seadusetähed on mõeldud eeskätt nende endi kaitseks.

Nende puhul, kes seda ei mõista, kehtib bumerangiefekt: seadustest möödahiilimine maksab lõpuks iseendale valusasti kätte. Hoiupank on liitumisläbirääkimistes Hansapangaga kaotanud head positsioonid ning uue panga juhtkonda pääseb senistest Hoiupanga liidritest vaid üks.