Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kapitalirendi ja kasutusrendi sisuline erinevus
Kapitalirendi ja kasutusrendi erinevus ei tulene ainult käibemaksuga seotud aspektidest. Tegemist on sisuliselt erinevate tehinguliikidega.
Kapitalirendi sisuks on ost-müük järelmaksuga ehk n-ö kapitali rentimine. Lepitakse kokku (krediidi)periood, intressimäär ning ettemaksu suurus. Lepingu sõlmimisel on liisijal kindel kavatsus saada vara omanikuks. Kapitalirent sobiks asjade puhul, mida plaanitakse kasutada tunduvalt pikema aja jooksul kui üksnes krediidiperiood.
Kasutusrendi mõte seisneb vara rentimises (liisimises) piiratud aja jooksul, kuid ilma kavatsuseta seda n-ö ära osta. Liisijal on siiski võimalus (kuid mitte kohustus) lepingu lõppemisel vara omastada eelnevalt kokkulepitud hinna ehk jääkväärtusega.
Tehinguliigi valik oleneb strateegiast. Kui näiteks ettevõttes on otsustatud kasutada ainult kuni nelja aasta vanuseid ehk uusi sõiduvahendeid, osutub kapitalirent ebaefektiivseks. Saades kapitalirendi lõppemisel auto omanikuks, tuleks kohe hakata seda realiseerima, mis tooks kaasa olulisi lisakulutusi. Selle asemel võiks kaaluda kasutusrenti, mis annab liisijale võimaluse tasuda ainult hüvise n-ö äratarbitava osa eest. Auto puhul oleks selliseks hüviseks sõiduvahendi parima (töökindlama, vähemkulukama) tarbimisperioodi ärakasutamine. Mida suurem on auto lepinguline jääkväärtus, seda väiksemaks kujunevad väljaminekud, st kuumaksed. Lepingu lõppemisel renditakse jälle uus auto. Kokkuvõttes: kapitalirendi puhul tasutakse auto eest piltlikult öeldes kuni romula väravani, kasutusrendi puhul ainult kokkuleppeliselt äratarbitava väärtuse eest.
Näide: vara maksumus 250 000 krooni, lepinguline jääkväärtus 40%, liisingu periood 3 aastat, intressimäär 13%, ettemaksu määr 20%. Kapitalirendi kuumakse: 6739 krooni, kasutusrendi kuumakse: 4453 krooni.
EV raamatupidamise toimkonna juhendi «Rendiarvestus» kohaselt ei sõltu renditehingu õige ja õiglane kajastamine lepingu definitsioonidest või mõistetest, vaid tehingu majanduslikust sisust. Kasutusrendiks saab juhendi alusel lugeda renti, mida rentnik võib lõpetada ühepoolselt enne lepingutähtaja saabumist ilma korralistele maksetele lisanduvaid väljamakseid tegemata.