Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vastutuse õppetund
Eesti Pank, kes kippus venitama Maapanga olukorra lahendamisega, suutis lõpuks langetada hetkel ainuõige otsuse -- algatas Maapanga pankrotimenetluse.
See toob protsessi vajaliku selguse ja võimaldab vältida maksumaksjate raha raiskamist. Kindlasti tuleb see kasuks ka Eesti mainele.
Panganõukogu otsus välistas automaatselt valitsuse Maapanga päästmise kava, mille kohaselt kavatseti riigi rahaga katta kõik tegevuse peatanud panka kinni jäänud hoiused.
Valitsus soovis emiteerida hoiuste hüvitamiseks 540 miljoni krooni väärtuses võlakirju. Otsus oli poliitiline -- Koonderakonna ja Maarahva ühendus tahtis näidata, et ta ei jäta Maapanga kliente hätta. Näib aga, et heateod teiste arvel ei taha tänases Eestis enam hästi läbi minna.
Pankrotimenetluse algatamine tähendab seda, et Maapangas tekkinud olukord lahendatakse hoiuste tagamise ja pankrotiseaduse järgi.
Kõigile väikehoiustajatele kompenseeritakse hoiused võrdselt: kuni 20 000 krooni miinus omavastutus. Selleks kulub umbes 200 miljonit krooni.
Ülejäänu kättesaamine sõltub juba pankrotimenetlusest. On selge, et Maapanga kliendid kogu oma panka pandud raha tagasi ei saa.
See on ka normaalne, sest riik ei tohi kinni maksta eraettevõtte omanike ning juhtkonna vigu ja kuritegusid. Isegi mitte siis, kui riigikogu valimisteni on jäänud üheksa kuud.