• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jääaja hingus ärimaailmas

    ASist Konla varastatud mammutiluude tegelik hind on politsei andmetel 1,3 miljonit krooni ning kogus esialgu pakutud 200 kilogrammi asemel 505,45 kg, kadus umbes pool laos hoiul olnud mammutiluudest.
    Ühe juhtunuga seotud allika sõnul on mammutiluude omanikuks Vene ettevõtte.
    ASi Konla tegevdirektor Jaan Kutser vihjab, et mammutiluud võisid välisfirma omandusse sattuda võla katteks -- Tartu Kommertspanga pankroti käigus kaotatud vara hüvitamiseks.
    Luud on Eestis olnud juba kümmekond aastat. 1994. aastal toodi need hoiule ASi Konla lattu, kes on maksnud kauba transpordi ja kindlustuse. Omanik on nüüdseks luud unustanud, kuid vargusest neile siiski teatati.
    Tallinna politseiprefektuuri Lõuna osakonna komissar Kalev Ollo on imestunud, sest siiani pole ASist Konla politseisse jõudnud vajalikke dokumente kindlustuse ja kauba päritolu kohta.
    Seega pole teada, kas on tegemist legaalse kauba või musta äriga, mis võib olla üks põhjusi, miks kaupa pole suudetud aastate jooksul müüa. Politsei andmetel pole need mammutiluud läbinud Eesti tolli.
    Ühe variandina uurib politsei kindlustuspettust.
    Pille Kaselo Leks Kindlustuse avalike suhete osakonnast väidab, et Leks on küll kindlustanud Konla laos hoitavad toiduained ja tööstuskaubad, kuid mammutiluud ei ole kumbki.
    Leks Kindlustuse väitel on kindlustussumma väiksem kui 1,3 miljonit krooni.
    Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi peavarahoidja Mare Isakari sõnul kasutatakse Eestit Vene mammutiluude transiitriigina. Tõendit, et leiul puudub teaduslik väärtus, olevat üsna lihtne hankida.
    Eesti õigusaktid ei reguleeri mammutiluu vedu. Uudo Timm keskkonnaministeeriumist kahtleb, kas üldse on vajadus taolise määruse järele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.