Vedajad teenivad lisa ahjukütusega

Riik kaotab aastas ligi 300 miljonit krooni, kuna diislikütuse asemel tarbitakse mootorikütusena keelatud madalaaktsiisilist ahjukütust. Juuni alguse määrusega üritab valitsus saavutada kontrolli ahjukütuse kasutamise üle.

Riigi kaotuse pealt raha võitnud autovedajatel ja nende klientidel pole kulude kasvamist karta, sest riik ei suuda vaatamata kontrollimist korraldavale määrusele ahjukütuse kasutamist jälgida.

Riik on arvestanud, et ei suuda sundida autovedajaid keelatud ahjukütuse asemel diislikütust tarvitama. Riigieelarve seaduseelnõu järgi prognoositi eelmisel aastal 305 000 tonni diislikütuse tarbimist, käesolevaks aastaks vaid 131 000 tonni diislikütuse tarbimist. Seevastu küttepetrooli ehk ahjukütust kasutati 1996. aastal 21 000 tonni ning tänavu prognoositakse juba 105 000 tonni tarbimist. Sealjuures diislikütusega veokite arv iga aasta kasvab.

Politseil pole kontrollimiseks vajalikke seadmeid. Maanteedel sõidukite küttusepaakides voolava kütuse kontrollimiseks on vajalikud pumbad, millega kütust paagist kätte saada. Kuna Eestis varem vajadust nende järele pole olnud, ei ole ka ühtegi firmat, kes neid toodaks või maale tooks. Politsei on kimpus, kust saada vajalikud pumbad. Lootust siiski on. Jalgratast leiutama pole vaja hakata. Põhjamaadest naaberriikides on kütuse kontrollimisega tegeletud juba aastaid ja ka vajalikud seadmed on olemas.

Heikki Heinla politseiametist kinnitab, et Eestisse jõuavad kütusepumbad veel sellel aastal ja autosid hakatakse maanteedel kontrollima.

Tolli töötajad peavad seaduse kohaselt kontrollima Eestist väljuvate masinate kütust. Seda ei tehta. Lauri Aasmann tolliameti järelevalve osakonnast on Eesti Päevalehes öelnud, et ei saa jätta välisriigi autot niikauaks piirile seisma, kuni võetakse analüüsid ja neid laboris kontrollitakse.

Kuni politsei otsib pumpasid ja toll ei leia lahendust kütuse kontrollimiseks piiril, võidab veofirma ahjukütuse kasutamisega endiselt iga auto pealt, mis sõidab näiteks Saksamaa ja Eesti vahet ja teeb aastas 25 reisi, aastas kokku ligi 18 000 krooni. See võimaldab veofirmal teha kliendile ligi 5% odavama pakkumuse või kirjutada võidetav raha oma kasumisse.

Vaevalt vedaja riskiks nii väikse kasu pärast, kui oleks oht vahele jääda. Seni pole karta midagi, mistõttu riik kaotab 300 miljonit krooni aastas. Teede- ja sideministeeriumi nõuniku Väino Soonikese kinnitusel võiks selle rahaga kolme aasta jooksul renoveerida Narva, Tartu ja Pärnu maanteed.