Prius on stepslist prii

Tavaliste elektriautode suurimaks puuduseks on vajadus iga sajakonna kilomeetri järel juhe «seina pista» ja akusid laadida. Sellest murest on prii Jaapanis 1997. aasta lõpus turule toodud Prius, mis liigub samaaegselt nii bensiini kui ka elektrimootoriga, vajamata seejuures akude laadimist -- jaksad bensiini osta, on ka aku täis! Priuse näol on tegu maailma esimese seeriaviisiliselt toodetava hübriidautoga.

Hübriidauto kaks eri tüüpi jõuallikat -- bensiini- ja elektrimootor -- on seotud tervikuks. Lisaks on autos mikroprotsessor, mis jagab jõuülekannet bensiini- ja elektrimootori vahel.

Futuristliku väljanägemisega Priust reklaamib Toyota kui XXI sajandi autot ja see pole pelgalt sõnakõlks, arvestades nii auto väikest kütusekulu kui ka hoopis teisest mastist saastenäitajaid.

1,5-liitrise mootoriga Priuse kütusekulu on 3,57 l/100 km.

Kütusekulust veelgi olulisem on see, et auto saastab ümbritsevat keskkonda tavaautodest tunduvalt vähem -- eritatava CO hulk on peaaegu poole väiksem ja teiste saasteainete hulk vaid 1/10 tavapäraste bensiinimootorite omast.

Kui kogenud juht tunneb kahtlusteta ära, millal automaatkäigukast käike vahetab, siis see, millal Prius mootorit vahetab, jääb tal märkamata, kui ta just pilku pidevalt keskkonsoolil asuval tablool ei hoia. Vaid ülitähelepanelikult kuulatades nopib kõrv releede klõpsatusi.

Käiguvahetuse üle pole Priusel tarvis pead vaevata, sest see toimub automaatselt variaatori kaudu. Kohalt võtab Prius elektrimootori abil, liikudes paigalt vaikse surinaga. Kiirusel 12-13 km/h rakendub bensiinimootor. Samas juhib mikroprotsessor järsu kiirenduse lõpul üheaegselt nii bensiini-, kui ka elektrimootori tööd nii, et umbes 30 km/h juures jätkub auto liikumine ainult bensiinimootori jõul.

Tavalisel sõidul kasutatakse osa bensiinimootori energiast generaatori abil akude laadimiseks. Akud ise välispidist lisalaadimist ei vaja. Samas säästetakse akut ka allamäge sõidu ja pidurdusteekonna jooksul. Auto seismisel lülitub bensiinimootor välja (kui seda ei vajata soojendamise või konditsioneeri jaoks).

Ka pidurdamisel tekkiv kineetiline energia ei lähe raisku, sedagi kasutatakse akude laadimiseks. Seetõttu pole Priust tarvis erinevalt traditsioonilisest elektriautost laadida.

Priust esitleti Tokio mullusel autonäitusel, müük Jaapani turul algas detsembris ja esialgseks müüginumbriks oli 1000 autot/kuus. Nüüdseks on tootmismahtu suurendatud 2000 autoni kuus ja lähitulevikus suurendatakse seda veel.

Selge, et tavaautost on Prius kallim, kuid kui palju, jätavad jaapanlased enese teada. Ilmselt on vahe sedavõrd suur, et Euroopa hinnatundlikule kliendile eelistatakse see arv saladuseks jätta (nagu ka kiirendus, mida autot tutvustavates materjalides ei kohta).

Euroopasse Priust veel oodata ei maksa, kuid aastal 2000 peaks Toyota ka Euroopa tarbeks hübriidauto valmis saama. Seni antakse eurooplastele Priuse olemusest aimu Euroopas näidatava kümmekonna parempoolse rooliga esitlusautoga.

Kuna parempoolse liiklusega Vanasse Maailma ei taha selline auto hästi sobida, on esimesed kaod juba olemas -- Kreekas toimunud esitlusel ei arvestanud üks paremas teeservas sõitma harjunud juht tee telgjoone asukohta piisava täpsusega ja nüüd on jaapanlastel üks auto vähem tagasi viia...