Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kingitus alatule
Tallinna koduelektroonikakauplusteketi Ekraan Sõpruse puiestee poe juhataja Alari Tõrva aitas majanduspolitseinikel vahistada noormehe, kes tuli enne jaanipäeva poest ligi 15 000 krooni eest kaupa viima võltsitud garantiikirja ja maksekorraldusega.
Petis, 19aastane turvamees Margus Sääsk esitas Ekraani müüjale kaitseväe Balti rahuorganisatsioonide keskuse Baltpati garantiikirja ja Forekspanga maksekorralduse, et endaga kaasa viia Finluxi televiisor ja videomagnetofon.
Juhuslikult tundis müüja ohvitseri, kelle allkirjaga oli garantiikiri kinnitatud. Müüjal tekkisid kahtlused, sest ohvitser töötab hoopis Paldiskis Eesti rahuoperatsioonide keskuses. Margus Sääsele öeldi, et ta saab kauba kätte järgmisel päeval ning Alari Tõrva kutsus politseinikud valedokumentide esitajat varitsema.
Tallinna majanduspolitsei komissar Marek Helinurm ütles, et Margus Sääske ei saa kohtu ette saata ja karistada, sest tema vastu pole süütõendeid. Kelmuses kahtlustatav selgitas politseinikele, et ta otsis kuulutustelehe vahendusel lisatööd. Sääsega võtsid ühendust tundmatud mehed, kes lubasid maksta, kui ta kaasa antud dokumentidega Ekraanist kauba välja toob.
«Kauba väljatoojad pole enamasti need, kes kauba saavad, vaid «tankistideks» kutsutavad abimehed,» selgitas Helinurm. «Kui «tankist» ennast ise süüdi ei tunnista ja kaaslasi välja ei anna, pole võimalik süüdistust esitada.»
Helinurm selgitas, et kelmid valmistavad pettuse põhjalikult ette. Nad uurivad, kas pood väljastab kaupa garantiikirja ja maksekorralduse esitamisel. Endast jäetakse maha mobiiltelefonide numbrid, mis põhinevad kelmuse ilmsikstuleku hetkeks juba ammendatud Q GSMi limiitkaartidele.
Margus Sääse kinnipidamine ei heidutanud kelmi ennast. 26. juunil külastas ta end Baltpati kaitseväelasena esitledes osaühingu Larnakor kauplust Tallinnas ja sai ligi 43 000kroonise arve viie WC-poti, kolme du?ikabiini ja ühe diivanilaua eest tasumiseks. Laupäeva ennelõunal saabus kelm koos ligi 25aastase vene keelt kõnelenud kaaslasega ja sai kauba kätte. Kui raha kolmapäevaks, 1. juuliks Larnakori arvele polnud laekunud, pöördus juhataja Sergei Makurin politseisse.
«Lugu on nii piinlik, et häbi rääkida,» võtab otsad kokku kelmile kauba välja andnud Jaak Treikelder.
Üksnes Tallinnas ja Harjumaal on politsei registreerinud ligi 40 sarnast kelmusejuhtumit, millel ei paista lahendust.
- otsib sobiva kaupluse
- valib kogenematu või lihtsameelse müüja
- esitleb ennast tuntudkõlalise firma esindajana
- esitab ostusoovi suurele summale
- jätab endast limiitkaardil põhineva mobiilinumbri
- selgitab, kas kaup väljastatakse maksekorralduse alusel
- selgitab välja usaldust tekitavate dokumentide paketi
- võtab kauplusest arve soovitud kaubale
- kauba järele tuleb enne sulgemist või nädalavahetusel
- esitab võltsitud garantiikirja ja maksedokumendid