Üksikisikutel ja organisatsioonidel on kombeks raha tuulde loopida. Seda soodustab eskalatsioonisündroom ehk liigne järjekindlus jätkata kaotusele viivas tegevussuunas. Liigse järjekindluse otsesteks põhjusteks võivad olla näiliselt soodsad lisainvesteeringud, projekti peatamise kõrge hind, kaudsete kulude «nähtamatus» jms.
Psühholoogilistest karidest on levinumaks lootus tulevikus oma raha tagasi teenida. Statistika näitab, et sagedamini riskeeritakse just kaotusseisus («Kõik või mitte midagi!») kui võidu või kasumi saavutamisel.
Sotsiaalsetest põhjustest on levinuimaks avaliku halvakspanu kartus. Eriti need, kel puudub ülemuste mõistmine, jätkavad suure tõenäosusega mõttetuid investeeringuid. Organisatsioonilistest karidest tõsiseimaks on ebaõnnestuva projekti otsene seotus organisatsiooni põhiväärtustega. Siit tuleneb inertsus ja hirm oma viga tunnistada.