Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkursistatistika keerdkäigud

    Suveleitsakus paneb paljusid südameid kiiremini põksuma mitte niivõrd kau-nis liivarand, särav päike ja jahe karastav vesi, vaid hoopiski eluhoonele vundamenti rajav sisseastumine kõrgkoolidesse.
    Loomulikult annab ajakirjandus oma panuse kõrgkooli pürgijate probleemide valgustamisse. Nii on olnud see aastakümneid. Paraku ei märgata alati, kui olukord sisuliselt kardinaalselt muutub ja vanad, hästi sissetöötatud käsitlusmallid eksitavaks osutuvad. Nii on see sellel aastal juhtunud kõrgkoolidesse astumise konkursistatistikaga.
    Rangelt reglementeeritud nõukogude ajal oli olukord imelihtne ja ülevaatlik. Kõrgkooliküpseks saanud õpilane viis originaaldokumendid ühe kõrgkooli ühele kindlale erialale, tegi sisseastumiseksamid ja sai selle järel teada oma koha konkursi pingereas. Sooviavalduste arvud erialade nimetuste järel ei näidanud ka siis sisulist konkursi tugevust erialade lõikes, kuid iseloomustasid vähemalt ühiskondlikku huvi nende erialade vastu. Kuna koolide lõputunnistuste ja sisseastumiseksamite hinded polnud võrreldavad, siis erinevate erialade konkursi tugevusest sisuliselt ülevaadet ei saanud. Ekslikult hakati avalduste esitajate ja konkursialuste kohtade arvude suhet nimetama eriala konkursi tugevuseks.
    Viimastel aastatel muutus kõrgkoolide konkursistatistika oluliselt ebaülevaatlikumaks. Dokumentide koopiate vastuvõtmise tingimustes esitas järjest enam sisseastujaid dokumendid samaaegselt mitmesse kõrgkooli. Ühe kõrgkooli piires lubatakse sageli dokumendid esitada mitmele erialale. Korduvarvestuse tulemusena võisid kõik erialad raporteerida huvi olulist suurenemist eriala vastu, kuigi sisuliselt ei muutunud konkurss karvavõrdki tugevamaks.
    Sellel aastal muutus olukord jällegi kardinaalselt. Üldised riigieksamid võimaldavad anda erialade konkursi tugevusele tõepoolest võrreldava hinnangu. Seda iseloomustaks läbimineva hinnete summa suhe maksimaalselt võimalikku.
    Paljudel erialadel otsustati sisseastumine täielikult riigieksamite tulemuste põhjal. Teistel erialadel mängisid riigieksamite hinded olulist rolli. Seega oli sisseastujate konkursipotentsiaal selge juba enne sisseastumisavalduste esitamist. See info muudab oluliselt sisseastujate käitumismustrit.
    Mis mõte on anda oma dokumendid sisse erialale, kus läbiminev riigieksamite hinnete summa ulatub sisseastuja ilmumisel vastuvõtukomisjoni näiteks 30 pallini, noorel kõrgharidushuvilisel on aga välja pakkuda ainult 23 palli? Sellised noored otsivad loomulikult üles eriala, kus konkursitulemus on nõrgem või korraldatakse eraldi sisseastumiseksamid, millel loodetakse oma kesiseid riigieksamitulemusi oluliselt parandada.
    Ajakirjandus kirendab aga endiselt vana nõukogudeaegse malliga konkursistatistikast. Sisseastujad on sisuliselt desinformeeritud ja paljud ei saa praeguseni aru, et konkursside iseloom on muutunud. Sageli ei olnud vastuvõtukomisjonides saada adekvaatset infot konkursi tegelikust tugevusest.
    Loodetavasti paraneb sisseastujate informeerimine konkursi tugevusest ja ajakirjanduses avaldatav statistika. Palju segadust ja vääritimõistmist likvideeruks sellega iseenesest. Vastuvõtusegaduste lõppedes oleks meeldiv saada erinevate erialade sisseastujate riigieksamite hinnete võrdlev analüüs.
    Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandusprofessor.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.