Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu firma Tarkon kahekordistab käivet

    Esimesel poolaastal oli ASi Tarkon käive 28 miljonit krooni ja augustis ületatakse mullused käibenumbrid. Ettevõttes töötavad tähtsamad pingid kolmes vahetuses ja suur osa 310 töötajast kahes vahetuses.
    «Meie põhilised koostööpartnerid Skandinaaviamaadest on tublisti suurendanud oma tellimusi ja mõnel on juba tänavused esialgselt kokku lepitud kaubakogused juba käes,» selgitas ASi Tarkon peadirektor Toomas Noorem. Tema sõnul ei mõjutanud Aasia majanduskriis Tarkoni koostööpartnereid, kes müüvad oma toodangut edukalt põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Skandinaaviamaade elektroonikatööstuse maine on hea ja see tingib ka allhanketööde mahu pideva suurenemise. Tarkon toodab detaile ka sellistele tuntud telefonifirmadele nagu Ericsson ja Allgon.
    «Hiljuti käisid Tartus meie tootmist üle vaatamas ühe suure Kanada telefonikompanii esindajad, kes ostavad oma Rootsi koostööpartnerilt Tartus valmistatud toodangut,» märkis Toomas Noorem.
    Tarkon toodab ligi 90% ekspordiks. Kolmandiku tellimustest vahendab firma 60% aktsiate omanik, Rootsi peenmehaanikaettevõte Hallberg-Sekrom Fabrika AB. Eesmärgiks on aga võetud otsetellimused, sest nii liigub tehniline info ja ka toodang kiiremini.
    «Näiteks telliti meilt möödunud nädalal 20 000 mobiiltelefonimastide antennisõlme ja eile panime esimese saadetise juba teele,» märkis Noorem. Tema sõnul on Eestis firma suuremad tellijad AS Norma ja Eesti Telefon.
    Kaks ja pool aastat tagasi erastatud AS Tarkon investeeris esimesel kahel aastal tootmise moderniseerimisse 11 miljonit krooni. Tänavu kulutatakse selleks 5 miljonit krooni.
    «Meie eesmärk on Tarkon samale tootmistasemele viia nagu Rootsi paremad tehased,» ütles Hallberg-Sekrom Fabriks AB president ja ASi Tarkon juhatuse esimees Anders Gunnar Bergström.
    Aasta alguses valmis uus 500m² koostesaal koos sama suure laoga. Osteti juurde tootmishooneid, mille remondiks ja sisustamiseks taotletakse laenu Rootsi pankadest. «Eestis on raha hind läinud kõrgemaks ja Rootsist loodame laenu saada hoopis soodsamalt, kui on siinsete pankade tingimused,» ütles Noorem.
    Raha kulub ka ettevõtte ISO 9002 kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavusse viimiseks ja järgmise aasta alguses loodetakse saada sertifitseeritud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Börsid alustasid uut kvartalit korraliku langusega
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Riik võtab Tallinna Haiglalt toetuse ära Kõlvart: siis haiglat ei tule
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.