• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööõnnetuse süüdlase otsustab tööandja

    Ravikindlustusseaduse ja vabariigi valitsuse määrusega 10. juunist 1992 nr 172 kinnitatud töövigastuste hüvitamise ajutise korra punkt 10 seab tööl kannatanule või hukkunu ülalpeetavatele hüvitiste maksmise sõltuvusse tööandja süüastmest. Idealistlikust vaatevinklist paistab asi õiglane -- töötajat karistatakse materiaalselt tema süü astme võrra.
    Tegelikult on asi õiglusest kaugel, sest tööandja süüprotsendi määrab tööandja ise, kellele on töökaitseseaduse järgi pandud põhivastutus töötajate tööohutuse tagamise eest. Töökaitsevolinik, olles täielikus töösuhetealases sõltuvuses tööandjast, ei suuda kannatanu huve kaitsta.
    Kehtiv tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteem annab tööandjale õiguse tööl sandiks jäänud või surma saanud töötaja ülalpeetavate materiaalseks karistamiseks. Kas saab lugeda õigeks karistust, kus töötaja tööõnnetuse läbi sai juba rängima mõeldava karistuse, ning nüüd tööandja, otsides mahukatest töökaitsejuhendistest mingi väikese rikkumise, määrab ilma kohtuta ainuisikuliselt reeglina oma süüks 0--10%. See aga tähendab, et tööandja trahvib töötajat eksimuse või riski alahindamise eest täiendavalt elu lõpuni igakuiselt sadade kroonide ulatuses sõltuvalt töötaja keskmisest palgast, sest tööandja määratud protsendi ulatuses vähendatakse töötaja töövõimetushüvituse suurust.
    Tööõnnetuste uurimise korraga tööandjale pandud süüdlaste otsimise kohustus uurimise käigus moonutab täielikult tööõnnetuse uurimise tulemusi-- tööandja pole huvitatud tööõnnetuse tegelike põhjuste kajastamisest raportis ja tema jõud suunatakse töötajale süü otsimisele. Järelikult ei kavandata ka adekvaatseid meetmeid selleks, et analoogilisi õnnetusi edaspidi ei juhtuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Algas Arco Vara aktsiate märkimine
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.