• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hiina on surve all

    Kui jeeni kurss järsult langes, ei öelnud Hiina keskpanga juht Dai Xianglong enam selge sõnaga nagu varem, et Hiina valuutat jüaani ei devalveerita. Selle asemel juhtis ta tähelepanu, et jeeni nõrkus on Hiina ekspordi ja majandusreformid seadnud surve alla ning kutsus Jaapani valitsust üles jeeni stabiliseerima.
    Veidi hiljem ütles Hiina väliskaubanduse aseminister Sun Zhenyu, et Hiinal tuleb võib-olla oma vahetuskurssi muuta, kui eksport nõrga jeeni pärast järsult väheneb.
    See oli esimene kord pärast Aasia kriisi puhkemist kui Hiina kõrge valitsusametnik nimetas muud võimalust kui stabiilse vahetuskursi kindlustamine.
    Sel nädalal tunnistas Hiina peaminister Zhu Rongju esimest korda avalikult, et Hiina majandust ähvardab deflatsioon.
    Kodumaine nõudlus mõõnab. Hiina jaehinnaindeks on alates möödunud aasta oktoobrist miinuses. Esimese kuue kuuga langes indeks aasta arvestuses 2,1%, kukkudes ainuüksi juunis 3%.
    Kui Jaapani valitsusel ei õnnestu jeeni tugevdada, on jüaani devalveerimine veel enne selle aasta lõppu reaalne, ennustab reitinguagentuur Standard & Poor's.
    Hiina ekspordi olukord halveneb veelgi -- esiteks on Jaapan Hiina suuruselt kolmas eksporditurg (17% koguekspordist), teiseks nõrgeneksid jeeni survel valuutad ka teistes Aasia riikides, mille kaubad Hiina kaupadega konkureerivad.
    Esimesel poolaastal kasvas Hiina majandus aasta arvestuses 7%, mis on kõige madalam tulemus alates 1991. aastast. Hiina valitsuse kinnitusel oleks tööpuuduse plahvatusliku kasvu tingimustes vajalik vähemalt 8protsendiline majanduskasv. Seni on põhiline kasv tulnud just ekspordi arvel.
    Hiina keskpank on kodumaise nõudluse ergutamiseks vähendanud pankade reservinõudeid ja kahel korral laenuintresse alandanud, kuid tulemused on jäänud tagasihoidlikuks.
    Sellises olukorras on Hiina valitsusel hea võimalus ilma häbita oma «kindla valuutakursi poliitikast» taganeda, leiab reitinguagentuur Standard & Poor's. S&P-REUTERS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.