Jüri Mõisa suurpuhastus

Jüri Mõis kinnitas, et Hansapank on alati rääkinud avalikult oma valupunktidest ja praeguses tegevuses ei ole midagi tavatut. «Meil lihtsalt ei ole nii musti tegusid varem olnud,» lisas Mõis.

Elu on näidanud, et kui keegi meie pangast usalduse kaotamise tõttu lahkub, siis läheb ta üsna pea mõnda teise finantsasutusse ja sooritab seal samasuguseid tegusid. Selle ärahoidmiseks tulebki probleemid päevavalgele tuua, lisas Mõis.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann lausus, et Hoiupangas esinenud kuritarvituste päevavalgele toomine on küll hea, kuid Hansapank on seda teinud äärmiselt must-valgel skaalal. Kuusmann andis soovituse näha teise silmas asuva palgi kõrval võimalikke pinde ka enda ümbruskonnas.

«Selge on see, et kui pangas on mingid jamad, tuleb pank nendest puhastada,» ütles Ühispanga juhatuse liige Targo Raus. Ta märkis, et praegu on veel vara prognoosida, mida selline avalikustamine endaga kaasa toob ja millise mulje Hansapank endast välisinvestoritele jätab, sest lõppkokkuvõttes on Hansapank ka ise skandaalidega otsapidi seotud.

Hansapanga aktsiaemissioon, mille mahuks on aktsionärid kinnitanud 7 mln aktsiat, toimub tõenäoliselt oktoobris ja praegune puhastustöö peaks välisinvestorite silmis usalduse tagama. Mõis nentis, et praegust avalikustamist ei saa otseselt eesseisva emissiooniga seostada.

Kuigi algul lubati ühinenud Hansapangas juhtivat kohta Hoiupanga juhtkonda kuulunud Üllar Jaaksoole ja juba veidi varem Hansapangas krediididirektorina tööle asunud Aivar Rehele, jäid mõlemad mehed suuraktsionäri Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga nõudmisel lubatust ilma.

Mõisa sõnul oli kaudne Hoiupanga juhtide uude panka sobimatuse põhjus ka see, et paljud Hoiupanga juhid olid võtnud pangast aktsiate tagatisel laenu. Nüüd ei suuda nad seda aktsiahinna languse tõttu tagasi maksta.

Hoiupanga endine peajurist Marcel Vichmann lausus, et Hoiupanga juhtide üle parda heitmine ei ole pangale kasuks tulnud ja ühinemine ei anna sellist efekti, nagu oleks võinud.

Vichmann lisas, et teda paneb imestama eriti EBRD seisukoht, kes on Hoiupanga endiste juhtide tööga kõvasti kasumit teeninud.

Hansapanga juhatuse esimehe Jüri Mõisa sõnul on Kilbile Hoiupangast lahkumisel makstud 250 000dollariline kompensatsioon ilmselt välja pressitud. Lisaks kustutati Kilbil üle miljoni kroonine eluasemelaen. Hansapank otsib praegu juriidilisi võimalusi, kuidas makstud lahkumistasu tagasi saada. Lahkumistasu maksmise otsustas Hoiupanga nõukogu. Hoiupanga nõukogu esimees Joakim Helenius, kes on ka Hansapanga nõukogu liige, põhjendas lahkumistasude maksmist inimliku aspektiga, kompenseerimaks võimalikku edaspidise karjääri purustamist.

Hansapank kahtlustab Virkust suurpettuses. Enne Eesti Kindlustusest lahkumist oli Virkus korraldanud kindlustusfirma tütarfirma, Virkuse venna Alvari juhitud ASi Kinnisvarakonsultant ebaseadusliku müügi OÜ-le Viru Kinnisvara. Hansapanga omandusse läinud Eesti Kindlustus võib tehingust saada kuni 4 mln kr kahjumit. Jüri Mõis kahtlustab Virkust ka dokumentide võltsimises, sest eelmisel nädalal oli Eesti Kindlustuse protokollide hulka sattunud 20.03 kuupäeva kandev müügitehingut kinnitav otsus. Otsusel on Eesti Kindlustuse nõukogu liikmete Aare Kilbi ja Priit Halleri allkirjad. Hansapank kavatseb protokolli ehtsust kontrollida.

Kuna Jaaksoo ei olnud Daiwa laenuga seotud Hoiupanga Töötajate ASi aktsionär, lubasid hansapankurid talle ühinenud pangas juhatuse aseesimehe kohta. Hiljem jäi Jaaksoo ühinenud Hansapanga juhatusest siiski välja, sest ta oli Hoiupanga juhatuse liige ja kirjutas eelmise aasta sügisel koos ülejäänud panga juhatusega alla Hoiupanga ja Daiwa panga vahelisele optsioonilepingule.

Hoiupank esitas juunis kohtule tsiviilhagi, milles nõuab HTASilt tagasi 6 mln Hoiupanga aktsiat. Kevadel, kui HTAS ei suutnud Daiwa pangale Hoiupanga aktsiaemissiooni väljaotsmiseks võetud laenu tasuda, soovis Hoiupank aktsiaid ise välja osta. Vichmann vormistas aga aktsiad tagasi HTASi omandusse. Hoiupanga nõukogu esindaja on sõlminud Vichmanniga vastastikuse mõistmise protokolli, milles on kirjas konkreetsed visioonid probleemi lahendamiseks. Hoiupanga liitnud Hansapank peab Vichmanni sõnul otsustama, kas teenida praegu ja päris palju või hakata kohut käima ja loota, et keegi jääb süüdi.

Tööleping Hänniga lõpetati pärast seda, kui hansapankurite revisjoni tulemusena ilmnesid rikkumised Hoiupanga rahaturufondis. Fondist väätpaberite tagatisel laene võtnud kliendid ei olnud oma kohustusi fondi ees täitnud, mistõttu tuli ümber hinnata fondi osaku puhasväärtus. Ümberhindluse tagajärjel jäid osakuomanikud ilma kaheksandikust tehtud investeeringust. Hoiupanga rahaturufond oli aktsiate tagatisel andnud Eesti ärieliiti kuuluvatele isikutele laenu. Aktsiate väärtuse langedes fond aktsiaid ei realiseerinud ega nõudnud ka lisatagatisi.

Pidi algselt asuma juhtima ühinenud panga IT osakonda koos Hansapanga IT juhi Tõnis Sildmäega. Väidetavalt vastuolude tõttu Sildmäega lahkub Liik pangast, uue tööandjaks saab tõenäoliselt Ühispank.

Jüri Mõis on öelnud, et Taal peaks oma seotuse tõttu Hoiupanga Daiwa laenuga siseministri kohalt tagasi astuma. Taal ise on seisukohal, et siseministri kohalt lahkudes oleks tal palju suuremad võimalused kriminaalasja menetlemist mõjutada kui ministri kohal olles.

Ka Hallerile makstud 200 000 dollari suurust lahkumiskompensatsiooni ning üle miljoni kroonise eluasemelaenu kustutamist peab Mõis väljapressimiseks ning selle tagasisaamiseks otsitakse seaduslikke teid.

Pidi algselt saama ühinenud panga juhatuse liikmeks. Hoiupanga suuraktsionäri EBRD ettepanekul ei saa Hansapanga juhtkonda, sest tallegi heidetakse ette seotust Daiwa afääriga.