• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas otsetoetuste maksmine on põhjendatud?

    Toetuste maksmine põllumeestele, seal hulgas otsetoetuste maksmine, on paratamatu. Euroopa põllumeeste kulutused kompenseeritakse toetuste näol umbes 50% ulatuses. Meil on see olnud kuskil 8%.
    Nii ei ole võimalik ühisel turul konkureerida. Isegi siis, kui me Euroopa Liiduga ei liitu, on toetuste maksmine paratamatu, sest piirid on meil ikkagi lahti. Võrreldes Euroopa põllumeestega on meil praegu odavam ainult tööjõud. Muud asjad on aga isegi võib-olla kallimad, sest need on vaja läänest kohale tuua.
    Saapavabrikant võib hakata järgmisel päeval kellasid tootma, ilma et peaks elukohta vahetama. Kui sa elad kusagil maal, siis ei ole aga võimalik päevapealt uue tegevusega alustada.
    Selles osas, kuidas toetusi jagada, peame samuti lääne poole vaatama. Meil endil pole mõtet jalgratast leiutada. Nn ühelehmapidajaid ei ole võimalik toetada. Inimene peab tegema tootvat tööd, mitte nokitsema kusagil ja tegelema põllumajandusega põhitöö kõrvalt. Olen praegu Soomes ja siin ei ole majade juures näiteks köögiviljapeenraid näha.
    Miks teisi alasid sellisel kujul ei toetata? Miks peaks põllumajandus olema eelisseisus?
    Probleem on selles, et põllumajandust ei ole nii kiiresti reorganiseeritud, aga meil on põllumajandus hakanud juba ümber orienteeruma. Kui põllumees ei saa või ei oska toota, ei oleks seda vaja kinni maksta. Põllumajandus on samasugune äri nagu iga teine: see tähendab ikkagi spetsialiseeritud tootmist, riskide võtmist.
    Kui hakkame ennast võrdlema näiteks Saksamaaga, siis on meie klimaatilised tingimused teised ja meie põllumehed ei suuda Saksa põllumehega võistelda. Kas nüüd otsetoetused olukorda parandavad?
    Mina otsetoetuste maksmist ei poolda. Ma ei toeta ühe ärilise ettevõtmise kinnimaksmist. Töötus maal on tõsine probleem, aga töötud on need, kes ei võta riski ja ei ole väikeettevõtja. See, kas anname otsetoetust või mitte, tööpuudust ei vähenda. Põllumajandustootjate tänane probleem on monopoolses seisus olevad töötlejad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.