Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas otsetoetuste maksmine on põhjendatud?

    Toetuste maksmine põllumeestele, seal hulgas otsetoetuste maksmine, on paratamatu. Euroopa põllumeeste kulutused kompenseeritakse toetuste näol umbes 50% ulatuses. Meil on see olnud kuskil 8%.
    Nii ei ole võimalik ühisel turul konkureerida. Isegi siis, kui me Euroopa Liiduga ei liitu, on toetuste maksmine paratamatu, sest piirid on meil ikkagi lahti. Võrreldes Euroopa põllumeestega on meil praegu odavam ainult tööjõud. Muud asjad on aga isegi võib-olla kallimad, sest need on vaja läänest kohale tuua.
    Saapavabrikant võib hakata järgmisel päeval kellasid tootma, ilma et peaks elukohta vahetama. Kui sa elad kusagil maal, siis ei ole aga võimalik päevapealt uue tegevusega alustada.
    Selles osas, kuidas toetusi jagada, peame samuti lääne poole vaatama. Meil endil pole mõtet jalgratast leiutada. Nn ühelehmapidajaid ei ole võimalik toetada. Inimene peab tegema tootvat tööd, mitte nokitsema kusagil ja tegelema põllumajandusega põhitöö kõrvalt. Olen praegu Soomes ja siin ei ole majade juures näiteks köögiviljapeenraid näha.
    Miks teisi alasid sellisel kujul ei toetata? Miks peaks põllumajandus olema eelisseisus?
    Probleem on selles, et põllumajandust ei ole nii kiiresti reorganiseeritud, aga meil on põllumajandus hakanud juba ümber orienteeruma. Kui põllumees ei saa või ei oska toota, ei oleks seda vaja kinni maksta. Põllumajandus on samasugune äri nagu iga teine: see tähendab ikkagi spetsialiseeritud tootmist, riskide võtmist.
    Kui hakkame ennast võrdlema näiteks Saksamaaga, siis on meie klimaatilised tingimused teised ja meie põllumehed ei suuda Saksa põllumehega võistelda. Kas nüüd otsetoetused olukorda parandavad?
    Mina otsetoetuste maksmist ei poolda. Ma ei toeta ühe ärilise ettevõtmise kinnimaksmist. Töötus maal on tõsine probleem, aga töötud on need, kes ei võta riski ja ei ole väikeettevõtja. See, kas anname otsetoetust või mitte, tööpuudust ei vähenda. Põllumajandustootjate tänane probleem on monopoolses seisus olevad töötlejad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
Pika ajalooga vanad majad ja mööbliäri on justkui ilusate asjade omamine, rääkis kinnisvaraärinaine ja Äripäeva 500 rikkama hulka kuuluv ettevõtja Jana Tool.
Pika ajalooga vanad majad ja mööbliäri on justkui ilusate asjade omamine, rääkis kinnisvaraärinaine ja Äripäeva 500 rikkama hulka kuuluv ettevõtja Jana Tool.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.