Silmeti töötaja kasumit ei tunneta

Palgatõus on jäänud maha hindade kasvust ja müügiraskuste tõttu seisva muldmetallide tehase töötajad ootavad turu avanemist kui hingeõnnistust.

Kui küsida endise salajase tööstusettevõtte rõskete kivimüüride vahel askeldavate töötajate käest, mis on muutunud viimase poolteise aastaga pärast tehase erastamist, vastavad nad õlakehitusega. «Enne erastamist töötasid tehase need osad, mis praegu seisavad,» sõnab pärast viivukest mõttepausi haruldaste metallide metallurgiatsehhi vahetuse meister Aleksei Melnikov. Sellega mõtleb ta haruldaste muldmetallide tootmise tsehhi, mille osas saabub selgus 7. septembril. Kui selleks ajaks on pooleliolevad läbirääkimised paberil vormistatud tehinguni jõudnud, saab taas tööle hakata, kui ei, pole mõtet tehast niisama töös hoida. Seni toodab Silmetile kasumit haruldaste metallide tehas.

Ettevõtte töötajad annavad endale aru, et mineviku hädadest vabanemine ei sünni üleöö. Kui omanikud raporteerivad võidukalt ettevõtte kasumisse viimisest, siis töötajail on veel vara heaolust unistada. «Palk on veidi tõusnud, aga mitte nii märkimisväärselt, et muretult elada võiks,» tõdeb Aleksei Melnikov. «Arusaadav, ettevõttel olid ju finantsraskused,» ohkab ta.

Ligi kaks kümnendit tagasi Silmetisse saabunud Melnikovi sõnul on kogemustega töömehe palk 2500 krooni ringis, millest jääb pärast riigi- ja eluasememaksude tasumist kätte näpuotsatäis. Seetõttu otsisvad inimesed äraelamiseks pärast tööd lisavõimalusi. Melnikov ei soovi otse vastata, milliseid võimalusi endine Ida-Virumaa oaas selleks pakub.

Laulva revolutsiooni järel kolm aastat Sillamäe linna juhtinud Juri Jevstignejev vaatab ajas kaugemale tagasi ja kinnitab, et ettevõtte elu on õige võrrelda mitte erastamiseelse. vaid 1990. aastaga, kui Moskva endisest üleliidulise tähtsusega tehasest uraani töötlemise välja viis. «Mis erastamine, raske aeg oli aastaid tagasi, kui inimesed said 300 krooni palka,» elavneb Jevstignejevi muidu ühetasane kõne.

Siiski näeb ta muutusi ka võrreldes 1995. aastaga, kui Silmet oli veel riigiettevõte. «Kasv ei ole küll suur, aga siiski on olemas,» märgib Jevstignejev. «Enda peal oskan öelda, et mitte küll kõvasti, aga palk on siiski tõusnud,» lausub ta.

Valikut ei ole ja töökohast tuleb selles linnas kümne küünega kinni hoida, sest eriharidusega spetsialistid võiksid lähikonnas tööd leida veel vaid Kohtla-Järve keemiakombinaatides. «Seal on omalgi töötajaid üleliia,» selgitab Aleksei Melnikov.

Silmeti juhtide jutust jääb kõrva fakt, et kaks kolmandikku kasumist teenib firma tütarettevõte energia müügist linnale. Samade korterikulude suurust kiruvad aga väikese palgaga metallitöötlejad, kellele kulutusi omanikel tuleb vähendada, et tootmine kasumit annaks.