• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiaturgudel kiire ja globaalne langus

    Kui juuli lõpus näis hetkeks, et halvim on aktsiaturgudel selleks korraks möödas ning julgemad analüütikud prognoosisid aktsiahindade jätkuvat kasvu, siis augusti esimesed nädalad on järskudele kukkumistele vaid hoogu juurde andnud. Põhjused peituvad endiselt Jaapani viletsas majanduses ning Venemaa kriisi süvenemises. Jeeni viimaste aegade nõrkus on USA eksportööridele külm du?? ning jeeni languse pidurdumine tõi läinud nädalal kaasa ka aktsiate languse aeglustumise. Uueks probleemide allikaks muutusid viimase nädala jooksul kuuldused Vene rubla võimalikust devalveerimisest ning üsna tõenäoliselt võib nende kuulduste eilne tõeks saamine ühes Nikkei langusega alla 15 000 punkti põhjustada uuel nädalal uue languse.
    Rootsi aktsiad on augusti esimesel poolel jälginud üpris täpselt Euroopa ja Ameerika turgudel toimuvat. Õigupoolest on Stockholmi börsi koondindeksil läinud teistest isegi pisut halvemini -- kui Dow on kuu ajaga kaotanud 8% ja Euroopa suured turud üle 10%, siis Stockholm on langenud 30 päevaga 11,42% ning 12 kuu tõusust on järel veel vaid 5,78%. Õigupoolest peatuski aktsiahindade kiire langus alles eelmise nädala kolmapäeval ning indeks on sealtsaadik kõikunud 3340 ja 3390 punkti vahemikus. Arvestades Rootsi suhteliselt tihedat seotust Saksamaa ja samuti Vene ning Baltimaade turgudega pole lähemas perspektii-vis erilist põhjust optimismiks.
    Aasta menukaim börs on suutnud ka viimastes peadpööritavates langustes stiili hoida ning koondindeksi langus on võrreldes enamiku lääne aktsiaturgudega olnud tagasihoidlik -- viimase kolmekümne päevaga vaid 8,30%. Ning viimase kaheteistkümne kuu tulemus on maailma mastaabis päris muinasjutuline -- 35,97%. Viimane nädal oli küll soomlastele suhteliselt halvem, sest Vene sündmuste mõju on Soome turul muu Euroopaga võrreldes märgatavalt suurem tänu tihedamatele kaubandussidemetele ja mõnevõrra suuremale poliitilisele riskile. HEX-indeks kaotas nädalaga 5,05% ning sulgus reede õhtul 4862,48 punkti tasemel.
    Möödunud nädal oli Vene aktsiaturgudel tõeline õudusunenägu. Reedel 132,86 punkti tasemel sulgunud, langes indeks peadpööritava kiirusega, jõudes neljapäeval kauplemise jooksul alla 100 punkti. Neljapäeva õhtu ning reede tõid kaasa jõulise, enam kui 10% tehnilise korrektsiooni, ent nädalaga jäi turg miinustesse 13,44%. Viimase 12 kuuga on RTS-indeks langenud aga 79,29%. Languse põhjusteks olid turuosaliste süvenev veendumus rubla devalvatsiooni vältimatuse suhtes ning investorite lahkumine turult, mis tähendas ka kauplemismahtude drastilist langust. Viimase nädala jooksul oli RTSi käive võrreldav Tallinna börsi omaga selle parimatel päevadel. Eilne devalvatsioon segab kaarte piisavalt, et muuta ennustamine pea võimatuks.
    Kui juuli lõpus tundus hetkeks, et Läti aktsiate hinnad on sedavõrd tugevnenud, et RICI hakkab taas 400 punkti piiri ületama, siis augustis maad võtnud globaalne langus rikkus selle võimaluse kiirelt. Läti turg on oma miniatuursete kauplemismahtude ning ülimadala hinnatasemega jõudnud kummalisse olukorda, kus pole isegi jaksu reageerida olulistele teguritele. Hinnad küll langevad, kuid kuna hindadel pole enam märkimisväärset seost tegelikkusega, siis ei ole ka langus eriti kiire. Enim kannatavad suuremate languste puhul just turu parimad aktsiad, nagu Unibanka, Komercbanka või Staburadze, sest need on ainsad, millega veel arvestatavas mahus tehinguid tehakse. Ka Hansapank pole naabrite juures erilise aktiivsusega silma torganud.
    Sama põhimõte, mis Läti aktsiaturul, on põhiliselt valitsenud ka Leedu börsil ning seetõttu on põhinimekirja Litin-indeks langenud 12 kuuga märgatavalt enam kui Litin-A, mis sisaldab arvukalt vähem kaubeldavaid ja (ehkki mitte tingimata) vähem atraktiivseid ettevõtteid. A-nimekirja on toetanud ka üksikute raskekaallaste, nagu Leedu Energia, suur stabiilsus. Viimasel näiteks on tundmatu, kuid seda võimsam «ihuinvestor», kes on Leedu Energia aktsiatesse aasta algusest saadik miljoneid litte pumbanud. See omakorda on aidanud hoida aktsia hinna stabiilsena 5 liti tasemel ehkki investori ajutisel kadumisel hind kiiresti langes. Viimastel nädalatel pole aga ka suurfirma stabiilsus suutnud nimekirja kaotustest hoida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.