Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued kirikutornid Tartus
Eesti viimaste aastate suurimat kirikuehitusprojekti -- Jaani kiriku taastamist -- on riigieelarvest toetatud 22,5 miljoni krooniga. «Sellest rahast oleme riigile käibemaksuna tagasi maksnud 3,4 miljonit,» räägib Jaani kirikut taastava ASi Stinger juhatuse esimees Mati Maanas. Kiriku vundamendid on kindlustatud, kesk- ja külglöövidele on pandud katused, taastatud on neli sõjas hävinud sisemist piilarit ning parajasti renoveeritakse väliskarniise. Samuti peaks sellel kuul valmima 35 meetri kõrguse torni viimane lagi, mille peale pannakse umbes 25 meetri kõrgune tornikiiver. Millal Jaani kirik oma endisel kujul valmis võib saada, ei osanud ASi Stinger töödejuhataja Kalev Kivitar öelda. «See sõltub ikka sellest, kuidas riik raha annab,» sõnas Kivitar.
Tartus asuvale Eesti Apostliku Õigeusu kirikule eraldas riik hasartmängumaksust laekuvast rahast 320 000 krooni tornikuplite ja vihmaveetorude vahetamiseks. See on esimene ulatuslik remont alates selle kiriku ehitamisest 1916. aastal. Kirikut kasutava Püha Aleksandri koguduse preestri Samuel Puusaare sõnul on praegu käsil avariitööd. Lähiaastatel loodetakse riigilt saada 1,2 miljonit krooni katuse väljavahetamiseks. «Kogu kiriku kordategemiseks on arvestatud kokku 5,4 miljonit krooni,» ütleb Puusaar. Konstantinoopolis asuv Apostlik Õigeusu peakirik Tartu kiriku remonti rahaliselt ei toeta. «Kui kaob Eesti riik, kaome ka meie,» ütleb Puusaar tänulikult remondirahastajale viidates.
Selle aasta märtsi lõpus alustatud Eesti Jehoova Tunnistajate koguduse (EJTK) hoonesse on praeguseks investeeritud juba üle 10 miljoni krooni, kuid siseviimistlus ning heakorratööd on veel tegemata. «Läänes asuvad Jehoova Tunnistajate kogudused on loonud fondi Ida-Euroopa toetamiseks,» avaldab EJTK liige Mati Kurg ehituseks vajamineva raha allika. Raha makstakse tagasi kohalikelt koguduseliikmetelt saadud annetustest. Hoonet ehitavad vaid Jehoova Tunnistajate koguduse liikmed. Paegu töötavad ehitusel põhiliselt soomlased, kes ehitamise eest raha ei saa.
Tartu Salemi baptistikoguduse hoonest kujuneb sajandilõpu Tartu suurejoonelisim sakraalehitis. Kogudusehoone loodetakse valmis saada järgmise aasta lõpuks, praegu puuduvad hoones vesi, elekter ja küte. «Selle aasta jõulujumalateenistuse tahame siiski pidada uues peasaalis,» räägib Tartu Salemi baptistikoguduse liige Merike Uudam. Praeguseks on ehitus maksma läinud 3,5 miljonit ja veel oleks vaja 1,5 miljonit krooni. Uudami sõnul on nii odavalt suudetud ehitada tänu sellele, et kasutatud on vaid 4--5-mehelist tööbrigaadi. Raha on saadud annetustest nii Eestist kui ka välismaalt.