• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti vajab erimeetmeid majanduse kaitsmiseks?

    Vitsuri arvamus on mõnevõrra paaniline. Minu meelest rakendas Venemaa abinõusid, mida meiegi analüütikud, ma ei välista Vitsurit nende seas, on kaalunud kui üht võimalikku varianti Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Miks sellest siis nüüd paanikasse sattuda? Teine reaktsioon on kohe see, et ma ei teadnudki, et Eesti kroon on nii tihedalt Vene rublaga ning Eesti majandus Vene majandusega seotud, nagu Vitsuri reaktsioonist võiks välja lugeda.
    Firmad, kes on venelastega juba kaua äri ajanud, on piisavalt karastatud. Vene turg teeb pidevalt midagi, see oleks imelik, kui seal oleks mõnda aega stabiilsus.
    Seni ei ole Venemaalt Eestisse toodangut eriti eksporditud. Vene kaup võib odavneda, aga Eesti turgu on ennegi madalate hindadega rünnatud. Märksa suurem probleem on see, et Eesti ei suuda enam Venemaale eksportida.
    Praegu teevad kõik oletusi. Tahaksin enne olla veendunud, mis ikka tegelikult Eesti eksportijatega juhtub. Arvan, et kauplemine Venemaaga jääb alles, Eesti majandus Venemaal toimuva tõttu kokku ei kuku. Kalev on näiteks samme astunud, luues oma tootmist Venemaale. Rubla kursi kukkumisele peaks järgnema kiire inflatsioon, mis hetkelisest segadusest tingitud vahe stabiliseerib. Pakutud meetmed lähtuvad sellest, et meie majandus kukub kohe kokku. Mina seda ei arva, mingeid erimeetmeid täna me rakendama ei pea.
    See uudis on veel liiga värske, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Peaks ära ootama, kuidas Vene turg reageerib.
    Usun, et krooni devalveerimisele Eesti ei lähe, vähemalt minu meelest ei ole sellest üldse mõtet rääkida. Vaevalt usutav, et Vene kaupa hakkab siia nii massiliselt voolama, et me peame sellele barjäärid ette seadma.
    Kuna põhiliselt ekspordime oma kalatööstuse toodangut Venemaa poole, siis jälgime väga tähelepanelikult, mis seal toimub. Meie lepingud on seotud dollariga, aga turg on sel aastal seoses finantsolukorraga tunduvalt rohkem kõikunud kui möödunud aastal, kerge pole olnud. Eesti kalaeksportööri jaoks Vene turg ära ei kao, süüa on ikka vaja.
    Ma ei näe küll, kuidas imporditollid meid kuidagi aitaksid. Krooni devalveerimise vajadust ei usu ma ka. Valuutakomitee printsiibil üles ehitatud rahasüsteemis ei ole seni devalveerimist olnud, loodame, et Eesti ei ole esimene.
    Ma ei usu, et turg nii kokku kuivab, küllap leitakse kauba ekspordiks ka muid teid. Võin oma kogemustest öelda, et paljud ettevõtted, mis olid sajaprotsendiliselt suunatud Vene turule, on üsna kiiresti läände ümber orienteerunud ning elavad edasi, näiteks Dvigatel. Usun, et Eesti suudab ka nüüd ümber orienteeruda, kui seda vaja on.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Enefit Greeni tulevase tuulepargi toetuse vaidlus jõudis kohtu ette Elering: Eesti Energia tegi pöördumatuid investeeringuid 42 euro ja 30 sendi eest
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.