Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Löök Eesti toidueksportijatele

    Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütleb, et kui Vene rubla odavneb rohkem kui 15 protsenti, satuvad Eestis löögi alla esmajoones talupidajad ja piima töötlejad, sest Venemaa tootjad kasutavad sealset, odavamaks muutunud toorainet.
    «Kogu Eestit ümbritsev maailm kuni idapiirini on kriisis ja surub meile peale,» lausub Heido Vitsur. Ta lisab, et Eesti siseturg võib sattuda odava Vene salakauba surve alla. Valitsusel pole kriisi vastu võitlemise meetodid välja töötatud, sest Eesti elab üle esimest taasiseseisvumise järgset majanduslikku surutist.
    Praegu ei ole Eesti ettevõtted peaministri nõuniku hinnangul veel kahju kandnud, sest lepingud Vene partneritega sõlmiti dollari baasil.
    Suurimad Eesti toodangu Venemaale eksportijad on toiduainetööstused. Tootjate ekspordikahjusid pole võimalik ette ennustada, sest väliskaubanduse statistika ei esita analüüsiks vajalikke andmeid.
    Kuna puudub ülevaade Eesti netoekspordist, asuvad kaubanimetustest Venemaa-ekspordi edetabeli tipus ka-kaooad ja autod, mis tegelikult on transiitkaup.
    Kui Eesti tootjad, kes Venemaale ekspordivad, otsustavad säilitada senise kasumitaseme, peavad nad loovutama seni kätte võidetud turuosa, mis toob kaasa vallan-damiste laine. Turuosa, tootmismahu ja töötajate säilitamine toob aga kaasa kasumite kokkukuivamise. Vitsur ennustab Eesti majanduskasvu pidurdumist, sest Eesti kauba ülesostjad ei suuda tõenäoliselt seniste hindadega tasumist jätkata.
    Eesti ühe suurima piimatoodete Venemaale eksportija Ühinenud Meiereide nõukogu esimees Enn Sokk ütleb, et tema ettevõte ei kavatse Eestis tootmist vähendada, et säilitada kasuminäitajaid.
    Selle aasta seitsme esimese kuuga jõudsid Vene kaubandustakistuste tõttu Soku sõnul vaid mõned üksikud piimatootjad kasumisse ning kaotada pole midagi. «Jutud, et venelased võtavad rubla suurema ujuvuse tagajärjel kasutusele oma tooraine, ei pea paika, sest neil pole oma toorainet,» ütles Sokk.
    Ühinenud Meiereide külmutusautod või, keefiri ja hapukoorega sõidavad praegugi Moskva poole, sest sealsed ülesostjad pole tellimusi vähendanud. Ükski piimatoodete tellijatest pole seni kaupa hulgiladudes kinni hoidma hakanud. «Inimesed tahavad iga päev süüa,» märgib Sokk. Ekspertide hinnangul moodustab imporditud toiduainete osakaal Moskva ja Peterburi turul 70 protsenti.
    Tallinna piimakombinaadi toodangut Venemaale eksportiva aktsiaseltsi Epexim direktor Peeter Raid aga nendib, et ekspordimahtu Venemaale tuleb vähendada, sest kasu-minumbritega enam mänguruumi pole. «Müüme Venemaale omahinna lähedase hinnaga,» lisab ta.
    Epexim otsustas eile, et vähendab seni kuni 40 miljoni krooni suurust eksporti Venemaale kuni 30 protsenti. Tallinna piimakombinaat pole veel tootmise vähendamisest ja vallandamistest teatanud.
    Nii Ühinenud Meiereid kui ka Epexim püüavad kaotusi Vene turul korvata ekspordi suurendamisega Ukrainasse.
    Aktsiaselts Kalev jõudis eks-pordiolude halvenemist ennetada, sest ostis juba eelmisel aastal Venemaal kaks kondiitritoodete tehast, räägib Kalevi peadirektor Tõnis Allik. Kalev viib rubla deval-veerimise tõttu suurema osa Vene eksporti teenindavast tootmisest juba tänavu üle Venemaale, ehkki kavatses seda teha alles järgmisel aastal.
    Kalev eksportis tänavu esimesel poolaastal Venemaale üle 40 miljoni krooni eest, mis moodustab 20 protsenti ettevõtte tootmismahust.
    Allik ütles, et Kalev elab rubla devalveerimise üle kergemini kui piimatootjad, sest ta kasutab imporditavat toorainet ja ei pea tootmise ümberkorraldamiseks Euroopa Liidu normidele vastavusse viimiseks tegema sama suuri investeeringuid.
    Eesti ühe suurema autode eksportija Saksa auto müügijuht Jussi Pärnpuu ütleb, et kuna Venemaal makstakse autode eest vaid välisvaluutas, ei vähenda rubla kukkumine otseselt Eesti automüüjate tulusid. Venelastel on edaspidigi kasulik osta autosid Eestist, sest siin on need odavamad kui kusagil mujal, selgitab Pärnpuu.
    «Vene autodiilerid kasutavad seaduste halle tsoone ja ei maksa Eestist ostetud autode pealt suuri makse, mida Venemaal kauplevad esindused maksma peavad,» lisab ta. Saksa auto müüs tänavu esimese seitsme kuuga Venemaale 182 Volkswagenit ja 202 Audit. Venelasest diiler ostab auto Tallinnast salongist nagu tavaline klient ja eestlasest müüja ei kohtu auto tulevase omanikuga.
    «Venelane, kes tahab osta uut autot, on valuuta selleks juba kõrvale pannud,» ütleb Pärnpuu.
    Kuigi valitsusel pole saabuva kriisi vastast kava välja töötatud, peab seniste töösuundade intensiivistamine Vitsuri sõnul halvemaid tagajärgi siiski vältima. Valitsus kavatseb kriisi pidurdamiseks tugevdada tolli ja piirivalvet, aidata ettevõtjaid alternatiivsete turgude leidmisel, tõhustada kontrollimehhanismi kvaliteedi ja sanitaarnõuete suhtes ning takistada rikutud hindadega ebaausat konku-rentsi importkauba puhul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Nädala lood: uksi sulgev leivaäri ja jõukad kaaskodanikud
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.
Äripäeva lugejaid kõnetas sel nädalal lugu leivatööstusest, mis saabuvate energiaarvete hirmus pani äri kinni. Aga raskustes ettevõtte kogemusloo kõrval kerkisid huviorbiiti ka tippude tipud – meie kõige varakamad tegijad.

Olulisemad lood

Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.