Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti toimigu taas oblasti moodi

    Alles see oli (veebruaris 1992), kui toonane verisulis majandusminister Heido Vitsur heitis Eestile oblasti moodi toimimist ette.
    Aastatega on omajagu vett merre voolanud ja sedamööda leevendunud ilmselt ka tema suhtumine oblastitesse. Enamgi, nüüdne peaministrite teenekas majandusnõunik näib lausa kutsuvat Eestit oblastina toimima. Ei saa ju Heido Vitsuri (või siis talle omistatud?) 18. augusti Äripäevas trükimusta näinud sõnu krooni vajalikust devalveerimisest ja imporditollide kehtestamisest seoses Vene rubla devalveerimisega mitte kuidagi teisiti võtta.
    Mida just Heido Vitsur tegelikult ütles või mõtles, pole praegusel juhul siiski kõige olulisem. Pealegi on peaministri nõuniku sõnad rohkem peaministri asi. Küll on aga kõnealustesse Eesti majandust «Venemaa eest kaitsma kutsuvatesse» sõnadesse valatud teatavate (majandus)ringkondade arusaamad ja ihalused, mille levikust räägivad vahest kõige paremini kõikvõimalikud spekulatsioonid krooni devalveerimise teemal.
    Sedalaadi mõtteloogika lähtub Eesti majanduse igavesest ja absoluutsest sõltuvusest idaturust. Mis sest, et statistika jätab Venemaa osaks selle aasta esimesel kolmandikul Eesti nn põhiekspordist 8,2 ja -impordist 8,5 protsenti. Need numbrid ei anna veel põhjust krooni devalveerimiseks ei Vene rubla (kui see ainult võimalik oleks), ammugi siis lääne valuutade suhtes, nende numbrite taustal tundub rubla kaugeltki mitte katastroofiline kukkumine puhtalt ettekäändena hoopiski muude eesmärkide saavutamiseks. Vaevalt et selleks on hirm Venemaa kaupade (autod, viin?) ekspansiooni ees.
    Pealegi pole sugugi selge, kas rubla kukkumine tuleb Eestile kahjuks või hoopiski kasuks. Viimast potentsiaalselt odavneva (tõsi, lühiajaliselt) impordi tõttu Venemaalt. Transiidi puhul peaksid aga plussid igati miinused üles kaaluma.
    Loomulikult väheneb rubla devalveerimise tõttu igasuguse importtoodangu konkurentsivõime Venemaal. See pole aga nii kaalukas argument, et tuua oma rahasüsteem ohvriks turule, mille ostujõudu mõõdab paremal juhul 200dollariline keskmine kuupalk.
    Miks peaks Eesti krooni devalveerimisega hakkama oma rahva tööga doteerima altruistlikult idaturu tarbija vaesust (midagi samalaadset taotleti mäletatavasti krooni algaegadel nn arvelduskrediidi nõudmisega) ja jätma end sõltuma rubla edaspidigi jätkuvatest devalveerimistest?
    Oma vääringu devalveerimise ainus arvestatav eesmärk Eesti-taolise majanduse oludes saab olla üksnes palkade reaalväärtuse alandamine ja niigi tagasihoidlike kroonisäästude spekulatiivne ümberjagamine. Seda devalvatsiooniga inflatsiooni tagant küttes. Kui nii, siis tuleks tõdeda, et keskmiselt vaene eestlane on oma kaheksandik marka maksva krooniga saanud juba nii rikkaks, et talt on midagi võtta.
    Ühe tööstusharu või ühe ettevõtte Venemaale mineku kinnimaksmine inflatsiooniga oleks Ludwig Erhardi järgi suurim kuritegu ühiskonna vastu. Küll aga annab sogasest veest alati märksa suuremaid kalu püüda.
    Majanduskandidaat Kalev Kukk on riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Panga nõukogu liige.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.