Ettevõtte täiendava rahavajaduse määramisest

Arvatakse, et maksetega «veni-taval» ettevõttel ei lähe äri hästi. Tegelik olukord võib olla hoopiski vastupidine -- kasvavas firmas ei ole osatud hinnata täiendavat rahavajadust.

Kaubanduse või tootmisega tegelevas ettevõttes toob käibe kasv tavaliselt kaasa kauba või tootmisvarude ning debitoorse võlgnevuse suurenemise.

Sellises olukorras tuleb kaasata uut kapitali. Vastasel korral muutuvad tahtmatult «laenuandjateks» firmale kaupu ja teenuseid müüvad äripartnerid-hankijad -- arveid ei tasuta õigel ajal, firma bilansis kajastub lühiajaliste kohustuste (maksmata arved hankijatele) ebanormaalselt kõrge tase. Kokkuvõttes: kasvanud vara finantseeritakse hankijate rahaga.

Olukorrast väljumiseks ehk normaalse likviidsuse (ja äripartnerite usalduse) ning planeeritud kapitali struktuuri säilitamiseks peab ettevõtja kauplema hankijatelt pikemaid maksetähtaegu või võtma lühiajalist laenu. Optimaalse ehk kapitali hinda minimiseeriva finantspoliitika üks eesmärk on täiendava rahavajaduse võimalikult täpne hindamine.

Rahandusalases kirjanduses leidub täiendava finantseerimise (AFN) määratlemiseks mitmeid valemeid ja meetodeid, kuid praktikutele lihtsaim võimalus on teha juuresolev tabel.

Vaadeldakse plaaniperioodi (näiteks aasta) varade ja kohustuste muutusi perioodi alguses (algbilanss) ning prognoositavat taset perioodi lõpuks (lõppbilanss).

Antud näites hindab ettevõtja, tingituna käibe kasvust, muutusi varades ja kohustustes: käibevara kasv 50% (rida 1), kreditoorse võlgnevuse kasv 50% (rida 5) ning omakapitali juurdekasv (puhaskasv miinus väljamakstud dividendid) 25% (rida 6).

Et plaaniperioodi lõppbilanss oleks tasakaalus, tuleks ette näha täiendav finantseerimine 500 000 krooni ulatuses (rida 4). Samas, kui prognoositakse käibe stabiliseerumist või kahanemist, tekib vastupidine olukord: olemasolevate laenude või arvelduskrediidi taset (rida 3) saab vähendada. Toodud näites: kui käive ei muutu (kasv 0%), tekiks plaaniperioodi lõpuks hoopiski kapitali ülejääk summas 500 000 krooni (eeldades, et käiberentaablus jääb samaks).