• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtte täiendava rahavajaduse määramisest

    Arvatakse, et maksetega «veni-taval» ettevõttel ei lähe äri hästi. Tegelik olukord võib olla hoopiski vastupidine -- kasvavas firmas ei ole osatud hinnata täiendavat rahavajadust.
    Kaubanduse või tootmisega tegelevas ettevõttes toob käibe kasv tavaliselt kaasa kauba või tootmisvarude ning debitoorse võlgnevuse suurenemise.
    Sellises olukorras tuleb kaasata uut kapitali. Vastasel korral muutuvad tahtmatult «laenuandjateks» firmale kaupu ja teenuseid müüvad äripartnerid-hankijad -- arveid ei tasuta õigel ajal, firma bilansis kajastub lühiajaliste kohustuste (maksmata arved hankijatele) ebanormaalselt kõrge tase. Kokkuvõttes: kasvanud vara finantseeritakse hankijate rahaga.
    Olukorrast väljumiseks ehk normaalse likviidsuse (ja äripartnerite usalduse) ning planeeritud kapitali struktuuri säilitamiseks peab ettevõtja kauplema hankijatelt pikemaid maksetähtaegu või võtma lühiajalist laenu. Optimaalse ehk kapitali hinda minimiseeriva finantspoliitika üks eesmärk on täiendava rahavajaduse võimalikult täpne hindamine.
    Rahandusalases kirjanduses leidub täiendava finantseerimise (AFN) määratlemiseks mitmeid valemeid ja meetodeid, kuid praktikutele lihtsaim võimalus on teha juuresolev tabel.
    Vaadeldakse plaaniperioodi (näiteks aasta) varade ja kohustuste muutusi perioodi alguses (algbilanss) ning prognoositavat taset perioodi lõpuks (lõppbilanss).
    Antud näites hindab ettevõtja, tingituna käibe kasvust, muutusi varades ja kohustustes: käibevara kasv 50% (rida 1), kreditoorse võlgnevuse kasv 50% (rida 5) ning omakapitali juurdekasv (puhaskasv miinus väljamakstud dividendid) 25% (rida 6).
    Et plaaniperioodi lõppbilanss oleks tasakaalus, tuleks ette näha täiendav finantseerimine 500 000 krooni ulatuses (rida 4). Samas, kui prognoositakse käibe stabiliseerumist või kahanemist, tekib vastupidine olukord: olemasolevate laenude või arvelduskrediidi taset (rida 3) saab vähendada. Toodud näites: kui käive ei muutu (kasv 0%), tekiks plaaniperioodi lõpuks hoopiski kapitali ülejääk summas 500 000 krooni (eeldades, et käiberentaablus jääb samaks).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.