Ähvardamas on ülemaailmne finantskriis

President Jeltsini poolt valitsuse laialisaatmine nädal tagasi esialgu Wall Streeti ei ehmatanud. Analüütikud rääkisid, et aktsiate hinnad on umbes 7--8% allahinnatud, mispeale Dow tõusis paarkümmend punkti nii esmaspäeval kui päev hiljem. Pidu ei kestnud aga kaua ja kolmapäeval asendus investorite hulgas närviline optimism veel närvilisema pessimismiga. Neljapäeval toimus lõpuks see, mida oodati-kardeti. Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus 357,36 punkti ehk 4,19%, mis oli suuruselt kõigi aegade kolmas punktikukkumine. Venemaa finantskriis, mis võttis möödunud nädalal uue tuuri, näib kasvavat ülemaailmseks finantskriisiks. USA investorid kardavad eelkõige oma naabrite -- Lõuna-Ameerika ja Kanada pärast, mille mõju USA majandusele on tõusvatest turgudest kõige suurem.

Nii nagu enamik Euroopa börse liikus ka Stockholm Venemaa ja USA turgude eeskujul möödunud nädala kaks esimest päeva kergelt üles, et nädala keskel vaba languse kiirusega allapoole kihutada. Esmaspäeval-teisipäeval saavutatud protsendiline kogutõus taandus nädala lõpuks 6,55protsendilise languseni. Eriti suur oli langus pangandussektoris. Kui Stockholmi börsi üldindeks langes neljapäeval «vaid» 4,03%, siis pangasektori indeks kukkus 5,41 protsenti. Veidi väiksemad olid kaotused farmaatsiatööstuse lipulaeval Astral, kelle lepingud on sõlmitud peamiselt dollarites. Toorainehindade languse tõttu sattusid surve alla ka Skandinaavia valuutad eesotsas Norra ning Rootsi krooniga.

Soome majanduse seotus Venemaaga peegeldus selgelt ka aktsiahindades. Helsingi börsi üldindeks langes nädalaga 7,22%. Suurimate langejate hulgas võis sagedasti kohata ka meile hästituntud ettevõtteid -- HK Ruokatalo, Hartwall, Elcoteq jt. Kuuga on Helsingi börsi indeks Vene kriisi tulemusena langenud 17%. Suurimate langejate nimekirja juhib seal Hartwall 49 protsendiga, kindlustusselts Sampo on 35protsendilise langusega 4. kohal. Elcoteqi aktsia on kuuga kaotanud 27 ja Merita 25 protsenti oma väärtusest. Maaklerite sõnul ei olnud suurima languse päeval (neljapäeval) siiski paanikat, vaid toimus kiire, aga rahulik langus. Edasise suhtes optimism siiski puudub. Palju sõltub arengutest Venemaal.

Venemaa valitsuse laialisaatmine president Jeltsini poolt viis nädala algul aktsiaturud üles, sest usuti, et T?ernomõrdin suhtub endise Gazpromi juhina soosivalt energeetikasektorisse. Kolmapäeval, kui oli teatavaks saanud lühiajaliste võlakirjade ümberstruktureerimise plaan, pöördusid aktsiahinnad vabalangusse. RTS-indeks kukkus kolmapäeval ja neljapäeval kokku peaaegu 30 protsenti. Neljapäeval peatati börsi tegevus kahel korral. Börsi käive kahanes peaaegu olematuks, reedel oli see vaid 2 mln dollarit, ega eelmisedki päevad millegi paremaga hiilanud. Rubla devalveerimine mõjutab eriti siseturule orienteeritud ettevõtteid (ÜES). Ekspordile orienteeritud mäe- ja naftatööstusettevõtete tulusid kärbivad langenud toormehinnad.

Läti pangandus on tugevasti seotud Venemaaga ja pole ime, et sündmused idanaabrite juures avaldavad otsest mõju ka aktsiahindadele. Põhinimekirjas noteeritavate Riia Kommertspanga ja Unibanka varadest moodustavad Venemaaga seotud väärtpaberid (peamiselt GKOd, rahandusministeeriumi võlakirjad, osaliselt ka eurobondid) vastavalt 14 ja 4,2 protsenti. Kogu pangandussektori aktivatest moodustavad Venemaaga seotud väärtpaberid 11 protsenti. Pole siis mingi ime, et viimased olid möödunud nädalal suurimate langejate hulgas. Turuliider Unibanka kukkus nädalaga üle 21 protsendi, Kommertspanga langus oli tänu reedesele 27protsendilisele tõusule väiksem. Maaklerite sõnul oli siiski tegemist vaid tehnilise tõusuga ja aktsia tulevik paistab tulevat tume.

Kuigi Leedu valitsus kinnitas, et rubla devalveerimisest tingitud majanduskriisi oodata ei ole, ei jäänud investorid seda uskuma ning aktsiabörsil jätkus langus. Lisanimekirja indeks langes nädala jooksul vaid 7 punkti, kuid indeksi stabiilsus on tingitud pigem nimekirjas olevatest «surnud hingedest». Põhinimekirja indeks kukkus reedel seevastu nelja protsendi võrra järjekordsele kõigi aegade madalaimale tasemele -- 520,46 punktile. Maaklerite arvates jääb turg järgmisteks nädalateks, juhul kui ei toimu midagi erakordset, näiteks president Jeltsini surm, suhteliselt stabiilseks. Enim kannatasid, nagu võiski arvata, Venemaaga rohkem seotud ettevõtete aktsiad, nagu Rokiskise juustuvabrik ning Hermise pank.