Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Celeronide võidujooks jätkub
Nüüd oleme siis jõudnud niikaugele, et korraga pakuvad erinevad maaletoojad ja arvutitootjad erineva põlvkonna arvuteid, millest keskmist konfiguratsiooni võtta on üsna keeruline alates siin-seal veel müüginimekirjades olevatest Pentium MMXidest ja nende analoogidest kuni Pentium II kiireimate protsessoritega arvutiteni. Keskele kipuvad jääma kontoritööks mõeldud odavamad Celeronid, kuid nendegagi on segadust palju. Alles ilmusid välja Celeronid 266 MHz kiirusel, nüüd on Celeron 300 MHz juba tavaliseks saamas ja alates septembrist kolivad tootjad üle Celeron 333 MHz protsessori peale, jättes ka viivuks tulnud 300megahertsised odavad arvutisüdamed minoriteedi ossa.
Celeroni 333megahertsine uustulnuk pakub seni ilma vahemäluta Celeronidele lisaks ka parajalt kiirust tõstvat vahemälu, mis mängude ja graafika kasutajatele eriti meeltmööda tundub.
Selline hüpete rida protsessoriturul tundub tavakasutajale küll pisut üle pea käiva mõttetu võimsuse tagaajamisena, tarkvaragi ei jõua enam nii kiiresti uueneda, et uusi võimsusi ära õgida. Vana Office 95 peal jookseb ka Pentium MMX veel hästi, Soomes on vaatamata Windows 98 tulekule väga levinud ka vana hea Windows 3.11, mis rahuldub juba unustusehõlma vajuva 486 protsessorite põlvkonna arvutitega. Kontoris on ikka needsamad nõudmised: et exceli tabelid jookseks, raamatupidamistarkvara käiks ja Wordis saaks kirja kirjutada. Rohkem polegi vaja.
Arvutihinnaindeksis on siiski vaatamata üle kuu toimuvatele konfiguratsioonimuutustele uue arvuti ostjale ka midagi positiivset. Hinnad ju langevad! Sama raha eest saab kätte võimsuse, mis varem oli ehk ainult firma serveris. Ostame siis kiire arvuti, paneme peale vanad tuntud kasutuselolevad programmid, kui veel uusi ja kallimaid ei taha osta, ja jääme ootama, kui tarkvaratootjad teatavad, et vana moodi enam ei saa, sundides meid vahetama ka tarkvara uue arvuti võimsusele vastavaks.
Mis siis kiirete protsessorite ressursse tulevikus võiks neelama hakata? Tõenäoliselt hakkab kontoritöö toimuma uues graafilises keskkonnas, kus kolmemõõtmelised kasutajaliidesed arvutusvõimsust veel aplamalt neelavad, intelligentsed abimehed ja Internetiressursse kasutavad programmid vajavad samuti rohkem võimsust kui tavalised tekstitöötlejad ja tabelarvutajad.