Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalurid kiruvad Venemaad
Sama tume on umbes 3000 Eesti rannakaluri tulevik. Kaluritel on näpud põhjas, sest kevadsuvisel püügihooajal teenivad nad terve aasta palga.
Arvestuste järgi teenib rannakalur mais-juunis oma aastapalgana umbes 100 000 krooni.
Kalatööstus toob võlgnevuse põhjuseks Venemaal kolmeks kuuks külmutatud arved. «Võib-olla me jäämegi oma raha ootama,» ütleb seepeale 30 aastat kala püüdnud mees.
Oma raha ei looda enam näha ka Pärnu kalur Peeter Paavel viiele kalurile kuuluvast OÜst Siig. Paaveli firmale on pankroti äärel Pärnu kalamajand võlgu paarsada tuhat krooni. «Neil on ikka olnud raskusi maksmisega, aga nüüd, kui ettevõte on pankrotistumas, mul raha kättesaamise lootust pole,» nendib Paavel.
Sarnaselt teiste kalatööstusettevõtetega on ka Pärnu kalamajand makseraskuste üheks põhjuseks toonud Venemaa müügiprobleemid.
Kalurite liidu andmeil on kalameestele võlgu enamik tööstusi, kes kasutavad kohalikest vetest püütud kala. Põhjuseks toovad kalatöötlejad müügiraskused Venemaal. Kalatööstusi on Eestis üle saja ja enamikul neist on Venemaa tähtsaim kaubanduspartner, kui mitte ainuke toodangu turustuskoht.
AS Viru Rand on peatanud toodangu Venemaale müümise ajani, mil olukord sealsel turul selgineb, tunnistab ettevõtte finantsdirektor Guido Klaas. «Venemaa hulgifirmadel puudub võimalus osta valuutat ja seetõttu on arveldamine nendega peatatud,» selgitab ta. Viru Ranna käibest moodustab eksport Venemaale üle kolmandiku. Viru Rannal on Venemaalt saamata raha 70 miljonit krooni.
Viimsis asuv AS Ekton on kaluritele võlgu umbes miljon krooni ja põhjendab võlgnevust samuti raskustega Vene turul. Ekton toodab kalakonserve ning müüb neist poole Venemaale.
ASi Ekton juhatuse esimehe Toivo Pärna sõnul on Venemaaga kauplemine terve selle aasta jooksul loid olnud, kuid praegu ei liigu Venemaa poole ühtki kalakonservi. «Probleemid Venemaal on kalakonservi tootjatele nagu vihmane suvi põllumeestele -- selguvad ellujääjad,» sõnab Pärn.
- kalatööstusi kokku 115 (eksport Venemaale moodustab üle kolmandiku kogu käibest)
- rannakalureid kokku 6000
Neist:
- 3000 elatuvad vaid kalapüügist
- 3000 tegelevad kalapüügiga muu tegevusala kõrvalt
- rannakaluri aastapalk ca- 100 000 krooni