Ukraina-Eesti ohtlik vabakaubandus

Artikkel

- Uudised
- 3. september 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ukraina-Eesti ohtlik vabakaubandus
Lähenevate valimiste valguses on prae-gu Venemaal toimuv paljudele Eesti poliitikutele meelepärane. Maapoliitik Tiit Tammsaar kritiseeris veel mõni aeg tagasi välisminister Toomas Hendrik Ilvest jätkuvalt halbade idasuhete pärast, praegused sündmused Moskva võimukoridorides on aga Tammsaart ja teisi Eesti idapoliitika halvustajaid vaigistanud.
Kui veel suvel võis prognoosida, et valimiskampaanias saab Rahvaerakonna juhi Ilvese ja endisest välisministrist Reformierakonna esimehe Siim Kallas üheks nõrgaks kohaks suutmatus parandada Eesti-Vene kaubandussuhteid, siis nüüd on sellest miinusest saanud hoopis pluss.
Seda mõistis ka Kallas. «Oleme väsimuseni kuulnud juttu, kuidas Eesti peab Venemaaga suhteid parandama, et saaksime sinna rohkem kaupu müüa /... / Mõnel inimesel oli unistus, et poolte Eesti inimeste tulud oleksid sõltuvuses Venemaaga kauplemisest. Kui see unistus oleks täitunud, mis olukorras oleksime nüüd?» küsib Kallas 22. augusti Eesti Päevalehes.
Eesti ja Venemaa halbade suhete üle rõõmustavad oma eilsetes juhtkirjades samuti Eesti Päevaleht ja Postimees. Idaturule pääs oli Eesti ettevõtete jaoks Venemaa kiusaka kaubanduspoliitika ja Isamaa valitsuse tõttu raske ja kui meie majandus oleks olnud suuremas sõltuvuses idanaabrist, oleksid praegused tagasilöögid suurusjärgu võrra valusamad -- nii võiks resümeerida eile ilmunud juhtkirju.
Selline tõdemus on jabur. Kui lähtuda kahe juhtiva päevalehe loogikast, siis peaksin ma pärast korterivaraste ohvriks langemist minema oma tööandja juurde ja teda tänama, et ta mulle nii vähe palka maksab.
Et Eesti ettevõtjaid kaitsta ja et nad maailmamajanduse lainetes ennast veelgi kindlamini tunneksid, soovitan Eesti Päevalehel ja Postimehel hakata nõudma Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu tühistamist.
Ukraina majandus on Venemaaga tihedalt seotud. Rubla devalveerimine sundis Ukrainat devalveerima grivnat ja võib prognoosida, et ka Ukraina seisab kriisi lävel.
Eesti-Vene kaubandussuhete kiire läbiraiumine Isamaa valitsuse poolt tuli Eesti majandusele tõesti kasuks. Ettevõtteid pidid lääne turule ümber orienteeruma, efektiivsemaks muutuma ja toodangu kvaliteeti parandama.
Topelttollid jäid aga püsima liiga kauaks. Ideaalne oleks olnud, kui koos Koonderakonna ja Maarahva ühenduse valitsusega oleks tulnud ka läbimurre idasuhetes.
Enamik Eesti ärimehi ei ole nii rumalad, et pärast Vene turu avanemist oleks jätnud turustuskanalid läänes ja tormanud ummisjalu tulutoovamale, kuid riskantsemale Vene turule. Ja mis siis, kui mõni ettevõtja oleks teinud kogu panuse idakaardile ning täna pankrotistunud. Selliste ettevõtjate kadumine pigem tervendab majandust.
Normaalsed majandussuhted Venemaaga oleks muutnud Eesti ettevõtted rikkamaks ja ma arvan, et nad oleks suutnud paremini taluda ka maailmaturgudel ettetulevaid tagasilööke. On rumal tunda rõõmu selle üle, et me poliitikute tegematajätmiste tõttu pole nii jõukad, kui võiksime olla.
Aivar Hundimägi on Äripäeva arvamustoimetaja.
Hetkel kuum