Edu põhineb demokraatial

Kui võrrelda edukaid reformiriike Eesti, Lätit, Leedut, Poolat, Ungarit, T?ehhi Vabariiki ja Sloveeniat oma majandust vaevaliselt reformivate riikidega, torkab silma, et esimesed alustasid tunduvalt paremalt stardipositsioonilt, märgib The Economist.

Kõik edukamad reformijad suutsid Teise maailmasõjani pääseda NSVLi haardest, mistõttu kapitalismi ja demokraatia traditsioonid ei olnud kadunud ka bloki kokkuvarisemise ajaks.

Mida jäigem oli tsentraalne planeerimine ja ulatuslikum kollektiviseerimine, seda raskem on eraettevõtlust elustada, tõdeb ajakiri artiklis, kus otsitakse vastust küsimusele, miks osad riigid on suutnud kiiresti areneda ja rikkamaks saada, sellal kui teised on langenud täielikku kaosesse.

Eriti healt stardipositsioonilt alustasid sloveenid, kes ka sotsialismiajal kauplesid Itaaliaga. Ungaris oli lubatud pidada erakauplusi ja kohvikuid, mistõttu arusaamine ettevõtlusest oli seal parem kui näiteks Bulgaarias, rääkimata Venemaast.

Lisaks aitavad sarnane kultuur ja traditsioonid sakslastel teha äri ungarlastega, soomlastel eestlastega, märgib The Economist.

Kaugemasse ajalukku vaadates selgub ka, et need Kesk-Euroopa riigid, mis on kunagi kuulunud Habsburgide impeeriumi, on omandanud lääne orientatsiooniga keskklassile tugineva haridus-, haldus- ja kaubandustraditsiooni. Õigeusu traditsioonidega riikides on hoiakud teistsugused.

Just see ajalooline traditsioon aitab neil riikidel ka Euroopa Liiduga kiiremini ühineda. Juhuslik ei ole see, et kõik edukamad riigid, Läti ja Leedu välja arvatud, on esimesena ELiga liitumiskõnelusi alustanud maade hulgas, ütles Ida-Euroopa valitsusi nõustanud Harvardi majandusteadlane Jeffrey Sachs. BNS