Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA majandus pole suletud
Veel juulis ütles USA keskpanga juht kongressis esinedes, et kodumaine inflatsioon kätkeb USA majandusele suuremat ohtu kui Aasia majanduskriisi mõjud.
Vahepeal on olukord muutunud. Aasia kriis on levinud teistele arenevatele turgudele, kummutanud Venemaa ning ähvardab kaasa kiskuda ka Ladina-Ameerika. Viimase arvele langeb ligi 40 protsenti USA ekspordist ning USA pangad on piirkonda andnud suuri laene.
Arenevad turud pole aga ainus probleem. Toorainehindade langus on surve alla seadnud ka Kanada, mille arvele langeb 20 protsenti USA ekspordist. USA teine suurem kaubanduspartner Jaapan vangub majanduskriisi lävel.
Samal ajal kui see on aidanud inflatsiooni USAs vaos hoida, on vähenenud ka USA eksport ning kodumaine nõudlus.
Reedel California ülikoolis Berkeleys peetud kõnes andis Greenspan mõista, et intresside tõstmise asemel kaalub USA keskpank pigem neutraalset rahapoliitikat, välistamata vajadusel ka intresside alandamist. Mitte mingil juhul ei tehta seda aga vastuseks aktsiaturu langusele, toonitas Greenspan.
1996. a detsembris, kui Greenspan esimest korda aktsiaturge liigse optimismi eest hoiatas, oli Dow Jonesi tööstusindeks 6400 punkti tasemel. Reedel sulgus Dow 7640 punkti juures hoolimata järsust langusest juulikuiselt tipptasemelt. Reedel hoiatas Greenspan taas, et firmade optimistlikud kasumiprognoosid tõenäoliselt ei realiseeru.
Investorite väljaaitamise asemel teeb Greenspanile enam muret aktsiaturu languse mõju reaalmajandusele.
Olukorras, kus säästmine on väga tagasihoidlik ning tarbimist ergutanud peamiselt aktsiaturu kasv, võib Wall Streeti langus aastaid väldanud majanduskasvule lõpu teha. See nõuaks keskpangalt juba otsustavat sekkumist.
Siiani on Föderaalreserv keskpanga üleöö laenuintressi, mis määrab kogu majanduses laenude hinna, hoidnud inflatsioonilistel kaalutlustel 1997. aasta märtsist alates 5,5 protsendi tasemel.
Intressimäärade alandamine julgustaks investoreid, et maailma mõjukaim keskpank on valmis halvima vältimiseks sekkuma.
USA aktivad muutuks investoritele vähem atraktiivseks, jahutades kapitali kiiret väljavoolu maailma arenevatelt turgudelt. Lõdvem rahapoliitika hoiaks ära, et aktsiaturul kaotusi kandnud USA tarbijad oma rahakotisuu päris kinni nöörivad.
Praegu oleks intresse alandada ennatlik. USA SKT kasv aeglustus II kvartalis 1,6 protsendile, kuid põhjus oli eelkõige General Motorsi streik ja ekspordi vähenemine. Kodumaine nõudlus kasvas eelmise aastaga võrreldes jõudsalt -- 7%. Tööpuudus on madal, palgad tõusul ja rahapakkumine kiiresti kasvanud. REUTERS-FT-TE-ÄP