• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia tungib Põhjalasse

    Okk: projektiga ei kaasne otseselt elektrijaamade äriplaani ümberhindamine

    Merekaabli rajamine maksab 100 miljonit dollarit. Projektis osalevad Eesti Energia, Rootsi firma Graningeverkens, Soome firmad Pohjalan Voima ja Helsinkin Energia ning kontsern ABB võrdsetel alustel.
    Merekaabli valmimisel kavatsetakse esialgu müüa Soome ja Rootsi turule kokku 1,1--1,2 TWh (1 TWh = mld kWh) elektrienergiat aastas. See on sama suur kogus, kui eksportis Eesti Energia eelmisel aastal. Põhjamaadesse praegu müüa plaanitav kogus moodustaks Rootsi ja Soome summaarsest energiaturust 0,5%. Vajaduse korral on võimalik Põhjamaadesse eksporditava energia mahtu mitmekordistada.
    Eesti Energiale tähendaks kaabli rajamine hüppelist turu suurenemist umbes 15% võrra. «See teeb meie äri efektiivsemaks ja tulusamaks,» sõnas ASi Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk. «Mida suurem on turg, seda aeglasem on hinnatõusu kasv.» Eesti Energia aastakäive suureneb praeguse prognoosi järgi Põhjamaade ekspordi arvel umbes 500 miljonit krooni.
    Praegu on kaabli Eesti-poolse otsa asukoht lahtine, võimalike variantidena on arutlusel eelkõige Tallinn ja Paldiski.
    Põhjamaade firmad on huvitatud, et turul oleks konkurentsivõimelise hinnaga alternatiivne elektrienergia.
    «Eestist lisanduv üks teravatt-tund aastas läheks eelkõige Helsingi vajaduste optimaalseks rahuldamiseks,» ütles Helsingin Energia president Ilkka Pirvola.
    Pirvola sõnul pole uute partnerite kaasamine Põhjala energiasüsteemi NORDEL midagi uut, sest juba praegu ostetakse elektrit Venemaalt.
    Gunnar Okk rääkis, et projekti potentsiaalsete investorite nimekiri on avatud. «Praegused viis partnerit on piisavad selleks, et panna kokku toimiv äriidee,» lausus Okk. «Tähtsaim on see, et viis firmat on avalikult teatanud huvist selle projekti vastu ja soovist seda edasi arendada.»
    Saksamaa energiakontserni Preussen Elektra energiadivisjoni asejuht Reiner Lehmann ütles, et Eesti--Soome merekaabli rajamisega tekib probleeme eelkõige keskkonnakaitsega. «Näiteks, kas Soome on nõus võtma vastu energiat jaamadelt, mis ei vasta keskkonnakaitse normidele,» sõnas Lehmann. «Praegu Narva jaamad sellele ei vasta.»
    Okk märkis, et merekaabli projekti eelduse kohaselt on kaabli valmimisel eksporditav elekter juba toodetud Euroopa Liidu nõuetele vastavalt. «Kui meil ei oleks võimalik seda elektrit müüa, siis ei oleks ju seda äriideed,» lausus Okk.
    Praegu on valitsuse komisjonis hindamisel Ameerika firma NRG Energy äriplaan Narvas asuvate elektrijaamade osalise erastamise kohta.
    NRG Energy Eesti esindaja Hillar Lauri teatas eile, et ei ole kursis Eesti--Soome-vahelise merealuse kaabli rajamise projektist. Sellel teemal ei ole NRGga seni keegi rääkinud.
    Küsimusele, kas merekaabli rajamine võib tuua kaasa muudatusi elektrijaamade äriplaanis, vastas Lauri, et NRG äriplaan on ülesehitatud Eesti turu jaoks ja seal ei ole arvestatud elektrienergia ekspordiga.
    «See, kas kaabel tuleb või mitte, ei mõjuta meie põhiettepanekut,» sõnas Lauri.
    Samale küsimusele vastates nentis Okk, et praegu peab läbirääkimisi NRGga valitsus, mitte Eesti Energia. «Kui need läbirääkimised kunagi jõuavad Eesti Energia juurde, siis kujundame oma seisukoha,» lausus Okk. Ta kinnitas, et kaabliprojektiga ei kaasne otseselt elektrijaamade äriplaani ümberhindamist. Oki sõnul tuleb kaabliga 15% turgu juurde ja mida suurem on turg, seda tasuvam on majandada nii elektrijaamasid kui ka elektrivõrkusid.
    Konkurendid kahtlevad projektis Eesti Energia kaabliprojektist kõrvale jäänud Põhjala energeetikaettevõtted suhtuvad Eesti-Soome merealuse elektriühenduse loomisesse skeptiliselt, sest peavad seda liiga kulukaks. Merealuse kaabli Tallinnast Helsingisse ehitamise tohutu maksumus, 100 miljonit dollarit, pole tasakaalus Soomes ja Eestis kehtivate energiamüügi hindadega, ütles Soome energeetikaettevõtte IVO Power Engeneering Baltimaade turundusjuht Jüri Alasi. IVO uuris koos Põhjamaade partneritega kahe aasta jooksul Balti energiaringi tasuvust. «Merealuse kaabli rajamine pole majanduslikult tasuv projekt,» kinnitas Alasi.
    Eesti Energia on ainus elektritootja Eestis. Alasi sõnul pole võimatu, et riik ei kavatsegi elektrijaamu erastada ning püüab kaablit rajades hõivata uusi turge. «Pelgalt kaabli rajamine ei suurenda konkurentsi, mida maksumaksjad näha sooviksid,» ütles Alasi.
    Maailma ühe suurima veealuste kaablite omaniku, Rootsi energeetikaettevõtte Wattenfall Eesti projektijuht Teet Eelmere ütles, et Soome--Eesti kaabli ehitus tasub ennast majanduslikult ära, kui seademete tarnija ABB on oluliselt hindu alandanud. Wattenfall tunneb kaabliprojekti vastu huvi, sest võiks Eelmere sõnul oma rikkalike kogemustega kaasa aidata.
    Eelmere ei osanud öelda, miks Eesti Energia ja soomlaste Pohjolan Voima Rootsi energeetikaettevõtet osalema ei kutsunud.
    Eesti Energiale kolmveerand miljardi suurust laenusündikaati koostav Ulrich Neuhauss Bankgesellschaft Berlin Groupist ei soovinud kommenteerida kaabliprojekti perspektiivikust ning projekti mõju sündikaatlaenule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.