Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeerimisfondidele on piir ette kerkinud

    Hansa Venemaa kasvufond pidas veel käesoleva aasta algul teenimisvõimalusi Vene väärtpaberiturul piiramatuks. «Piiri ei ole,» kõlas fraas reklaamplakatil, mis pidi kutsuma investoreid Venemaale raha paigutama.
    Täna on olukord sootuks teine. Venemaa väärtpaberiturg langeb komeedina ning investorite saadud kahjusid võib mõõta miljardite dollaritega.
    Investeerimisfondide jaoks on praegu aeg segane, aga see on üldine aja märk. Ei saa rääkida olukorrast, kus üldises selges majandus-ruumis oleks üks hämar ja korrastamata sektor -- fondid, kinnitab Hansa Asset Managemendi juhataja Hannes Raag.
    Ühishalduse ASi ja ASi Ühispanga Fondijuht juhataja Alvar Jaamu lisab, et langeval turul on fondidel kasumit teenida praktiliselt võimatu, sest aktsiaturul kasutatavat nn lühikeseks müümist fondid kasutada ei saa.
    «Kui fond on suutnud langeval turul indeksiga sammu pidada või seda veidigi edestada, on see väga hea näitaja, mille taga on halduri väga tugev töö,» kummutab ta arvamuse, et fondihaldurid ei tee midagi ja jälgivad passiivselt üha suurenevaid kahjuminumbreid.
    Valitsev olukord sunnib varahaldusfirmasid välja töötama uued äriplaanid. «Kogu äri peab justkui uuesti arendama hakkama ja seda juba suuremate kogemustega ja nõudlikumate klientidega,» lausub EstIB-Talinvesti Varahalduse arendusnõunik Jan Andresoo.
    Üheks tõsisemaks eesseisvaks ülesandeks peavad fondihaldurid investorite usalduse taastamist.
    Eelmise aasta sügisel oli Hoiupanga Vene investeerimisfondi aastane tootlus 217 protsenti ja idanaabri ettevõtete aktsiad kergitasid ka teiste aktsiafondide tootlust.
    Hoiupanga eeskujul lõid oma Venemaa-suunalised fondid Beeta Kapitali AS ja Hansapank.
    Praegu ületavad nende fondide kolme kuu tootluste miinused 200% piiri.
    Beeta Kapitali ASi hallatava Vene kasvufondi osakutega kauplemine on peatatud kuni septembrikuu lõpuni. Hannes Raag loodab, et sama ei juhtu Hansapanga hallatavate Vene fondidega.
    Beeta Kapitali juhatuse esimees Mart Veskimägi põhjendab kauplemise peatamise otsust investorite endi kaitsega ja möönab, et kauplemise peatamine võib pikeneda. Aktsiahinnad Venemaal on langenud ning osaku hinda on praktiliselt võimatu arvutada. Aktsiate ostu- ja müügihinna vahe on sadades kordades, mistõttu aktsiaid turule paisates on nende eest raske normaalset hinda saada.
    Jaamu kinnitab, et Ühispanga hallatavatel fondidel õnnestus Venemaa investeeringutest suhteliselt väikeste kaotustega aasta alguses väljuda. Süda endal muidugi kripeldas, et järsku hakkab Venemaa turg just siis kiiresti tõusma, aga praegu võib endale rahulolevalt õlale patsutada.
    Vastukaaluks teiste fondide üha kahanevatele mahtudele suurenevad investeeringud vähem riskantsetesse intressifondidesse.
    Eelmisel aastal tõusva turu tingimustes, mil aktsiahinnad püstitasid üha uusi rekordeid, oli inimestele raske soovitada intressifondi investeerimist. «Kuidas sa selgitad inimesele, et intressifond toodab vaid 10%, kui aktsiafondid tootsid samal ajal sadu protsente,» räägib Hansa Asset Managemendi portfellihaldur Mihkel Õim.
    Hannes Raag lausub, et uute klientide massilisest huvist intressifondide vastu on veel vara rääkida. Oma raha tõstavad ümber aktsiaturule investeerinud fondide kliendid.
    Beeta Kapital peab siiani plaani käivitada Ida-Euroopa intressifond. Väärtpaberiinspektsioon on intressifondi emissiooni registreerinud ja Veskimägi loodab osakute müüki alustada veel septembris.
    Fondiga alustamise üheks tingimuseks on strateegilise finantsinvestori leidmine, kes oleks nõus oma raha alla panema, sest väikest fondi Veskimägi teha ei taha. Kvaliteetse portfelli moodustamiseks oleks tarvis vähemalt 10 miljonit krooni.
    Konkurendid suhtuvad uue fondi loomisse skeptiliselt, sest investeerimisvõimalusi turul napib.
    Fondi jaoks normaalse investeerimistegevuse tagamise kriitiliseks piiriks hinnatakse viie miljoni kroonist mahtu. Kui aasta tagasi ületasid fondid seda mahtu mitmekordselt, siis praeguseks on pilt oluliselt muutunud ja nii mõnedki fondid tegutsevad alla kriitilise piiri.
    Fondi portfell peaks koosnema vähemalt 20 väärtpaberist. Kui ka viie miljoni kroonise mahuga fondis on 15--20 väärtpaberit, lähevad kulutused juba teenustasude näol suureks.
    Fondihaldurid jagavad siiski arvamust, et peale juba tegevuse lõpetanud EE Investeeringute investeerimisfondi avatud fondidest turult lahkujaid ei ole.
    Suletud fondide tegevuse lõpetamine on lihtne. Aktsionärid tulevad kokku ja otsustavad pillid kotti panna. Avatud fondide puhul sellist võimalust ei ole ja sisuliselt peaks fond tegevust jätkama kuni viimane investor otsustab oma investeeringust loobuda.
    Pankade ühinemisega kaasneva varahaldusfirmade liitmise tulemusel jääb ühele haldusfirmale mitu ühesuunalist fondi. Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisel on Hansapanga Asset Managemendil hallata seitse investeerimisfondi, neist kaks rahaturufondi.
    Ühispanga ja Tallinna Panga varahaldused on veel juriidiliselt ühendamata, kuid kahel ühinenud pangal on samuti seitse fondi.
    Hannes Raag lausub, et pikemas perspektiivis dubleerivaid fonde ei säilitata. Et seadusandlus fonde lihtsalt liita ei luba, tuleb kas muuta investeerimisdeklaratsiooni või siis selgitada investoritele, et edaspidi jääb vaid üks fond, ja soovitada neil raha kanda teise fondi. Raagi sõnul peaks selguse tooma lähemad kaks kuud.
    Jaamu selgitab, et üleminek ühest dubleerivast fondist teise hakkab toimuma kliendi jaoks ilma teenustasudeta.
    Pankade ühinemise tulemusena on fondituru liidriks Hansa Asset Management, kelle hallatavate fondide kogumaht on 473 mln krooni.
    Ühispanga hallatavate fondide kogumaht on 226 mln krooni.
    EstiB-Talinvesti Varahaldus haldab fonde 14,7 mln kroonises mahus, lisaks 16,9 mln kroonine Eesti EVP investeerimisfond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.