• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas saab S-E-Banken Hansapangast kolmandiku?

    See ei osutu nii keeruliseks, kui tundub. Esiteks on võimalik kokkuleppel Hansapanga seniste omanike ja juhtkonnaga omandada aktsiad emissioonist. Asi peaks suhteliselt valutu olema, kui emissioon korraldatakse suunatult, ja miks mitte S-E-Bankenile. Ta väidab endal olevat väga head suhted Hansapanga juhtkonnaga. Kui see on nii, on ülesande täitmine enam kui lihtne.
    Ülejäänud osa on võimalik turult kokku osta, mis on praegu suhteliselt lihtne. Teiseks on võimalik emissiooni suurendada. Tõsi, see nõuab formaalsusi, aktsionäride üldkoosolek peab selle kinnitama ja see eeldab juba kokkulepet Swedbankiga.
    Aja jooksul on võimalik see turult osta, aga tegemist on siiski väga suure kogusega. Pealegi on osaluse suurendamine välja öeldud. Kui Swedbank ostis, siis võib-olla ei teatud, kes ostab. Praegu ilmselt kõik eeldavad, et saab kallilt müüa, kui hakatakse turult ostma.
    Teine variant on osta eraisikutest suuraktsionäride käest. Kui siin väideti seda, et mõlemad Mõisad on viimastel nädalatel oma osalust vähendanud, siis paistab, et on võimalik ka nende käest osta. Emissioonist nad kõike ei saa. Vaevalt Swedbank loobub oma õigustest ja annab kõik S-E-Bankenile.
    Minu isiklik arvamus on see, et nad on kõvasti-kõvasti hiljaks jäänud. Raske on näha, kuidas võib kolmandiku omandamine veel võimalik olla. Ma ei usu.
    Swedbankiga nad vaevalt kokku lepivad. S-E-Bankeni avaldus oli ikka sõjakuulutamise moodi. Siit lähtuvalt, kas nüüd asutajad või mitte-asutajad, aga aktsionäride baas on täna lihtsalt niivõrd lai, et minu meelest on ülesanne 33% kokku saada väga raske.
    Praeguse aktsiate free-floati puhul oluliselt oma osalust börsil osaledes suurendada ei saa. See jätab küsimärgid üles sellistel tasanditel nagu Hansapanga juhatus ja nõukogu. Nüüd on küsimus, kas Hansapanga nõukogu teeb mingi olulise otsuse aktsiaemissiooni kohta. Näiteks, et emissiooni täpsustatakse või tehakse emissioon suunatud kujul.
    Teine võimalus: kui mingi organisatsioon saavutab piisava kontrolli, saab alati kokku kutsuda aktsionäride üldkoosoleku ja teha ettepanek aktsiakapitali laiendamiseks.
    S-E-Bankeni tegelased ei ole rumalad, teatades avalikult soovist osalust suurendada. Ilmselt ei avaldata infot vahetult enne, kui nad ostma hakkavad, vaid neil on midagi varuks, trump on varrukas. Pigem teeb S-E-Banken ettepaneku asutajaliikmetele, kui aktsiad turult ostab. Usun, et väga tõsine vesi see spekulantide veskile ei ole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.