Majanduse kasvule hindeks 5,5 ehk 5+

1998. aasta teise kvartali majanduskasv oli statistikaameti esialgsetel andmetel 5,5%. Seega toodeti lisaväärtust püsihindades nimetatud protsendi võrra rohkem kui 1997. aasta teises kvartalis.

5,5protsendiline kasv ületab vaieldamatult optimistide ootused. Pessimistid lähevad endiselt oma hinnangutes majanduslangusest kuni majanduskriisini välja, ehkki languse all peetakse arvatavasti silmas kasvutempo aeglustumist. Seni, kuni juurdekasv on kas või 0,1%, on tegemist sisemajanduse kogutoodangu väikese, aga ikkagi tõusuga.

5,5 on just see protsent, millest lähtus rahandusministeerium 1999. aasta riigieelarve kokkupanemisel. Pool aastat on veel ees, aga üsna hea kooskõla prognoositavate ja tegelike numbrite vahel näitab rahapoliitiliste otsuste tegijate kompetentsi. SKT kasvunumbrite avaldamine tekitab isegi teatud hasarti, mida veel kolm-neli aastat tagasi ei olnud: numbritest on must-valgel näha, kui pikkade sammudega me edasi liigume.

Atraktiivsed numbrid on kujunenud eelkõige seetõttu, et Eesti on suutnud hoiduda protektsionistlikust majandusmudelist, kasvuhoone-majandusest.

Kui me võtaksime eeskujuks need ideed, mida osa poliitilisi jõude agaralt propageerib -- kaitsetollid, subsiidiumid, astmeline tulumaks, turu riiklik reguleerimine jne --, saaksime majanduskasvuks null, üks või kaks protsenti aastas. Täpselt nii, nagu rikastes riikides, kes võivad endale kõike seda lubada.

Mitte väga ammu peeti osas arenenud lääneriikides ideaalseks isegi nullkasvu, tootmist aastast aastasse muutumatul tasemel. Elatustase oli juba piisavalt kõrge ja astmelised maksud ei motiveerinud edasist arengut. Ses mõttes ei lase majandusseadused ennast üle kavaldada, olgu või tegemist majanduse peene riikliku reguleerimisega, sisemajanduse kogutoodangu kasvu mõttes on tegemist ühtemoodi vigadega.

Et sisemajanduse kogutoodangu kasvunumber teises kvartalis langes -- esimeses kvartalis oli tõus 9,3 protsenti --, johtub eelmisest võrdlusaastast kui tippaastast. Just eelmise aasta sees toimus järsk mäkketõus, kus teine kvartal oli märgatavalt parem kui esimene ja kolmas kvartal parem kui teine.

Välisinvestorid ja pangad tõid Eestisse möödunud aasta teises ja kolmandas kvartalis palju raha, mille kaasabil toodeti siin uut väärtust. Edaspidi asendus ülikiire kasvu faas stabiilse kasvuga: püstloodis redelist on saanud veidi tasasem ja ühtlasi kergemini läbitav trepp.