Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõida mõistusega
Valitsus otsustas teisipäeval heaks kiita mootorsõiduki aktsiisi sea-duse muudatused, mis tulevast aastast tõstavad kõigi üle 1000kuupsentimeetrise mootorimahuga sõidukite aktsiisi 3--30 korda. Senise, 1995. aastal vastu võetud seaduse järgi tuli sõiduki soetamisel maksta üldjuhul 1 kroon mootorimahu cm³ kohta, vaid üle 3000cm³ mootorimahuga autodel oli see 3 krooni kuupsentmeetri eest. Võimsusmaksule lisandub veel vanusemaks.
Riik käitub vastuoluliselt. IMFi memorandumis välja öeldud lubadus, et maksukoormuse kasvu ei kavandata ja et võetakse suund halduskulude kokkuhoiule, on vähemalt senise käitumise järgi otsustades osutunud vaid suust tulnud soojaks õhuks.
Sõidukiaktsiisi jõhker tõstmine mõjub Maapanka käsukorras maetud miljonite kõrval üsna kummaliselt.
Makse kehtestatakse ja tõstetakse tavaliselt millegi reguleerimiseks. Mootorsõiduki aktsiisi puhul on räägitud tarbimise piiramisest. Kuid näiteks rahandusminister on möönnud, et aktsiis autode ostmist ei vähenda. St aktsiis ei piira Eesti autostumist.
Seega reguleerivat eesmärki seaduseparandusel ei ole. Pigem vastupidi, iga maksutõstmine esialgu suurendab tarbimist. Kes plaanis auto soetada alles tuleval aastal, teeb seda aktsiisitõstmise kavatsusest ärevusse aetuna juba tänavu.
Kuna mootorsõidukite ostmine ei vähene, jääb tuleval aastal autoostjatel säästmiseks raha vähemaks. Ettevõtetel, kel autod on töövahendid, kärbib aktsiis kasumeid, st väheneb tulumaksu laekumine. Investeerimisvõimalused ahenevad.
Imelik on maksu kehtestamise ajastus -- rahaturu raske olukorra ja Venemaa sündmuste tõttu on ettevõtjatel hing niigi kinni, nüüd pigistatakse kõri veelgi.
Valitsusel on kava riigieelarve maht võimalikult suureks ajada. Plaanis oli rakendada ka luksuskaupade maks, suure vastuseisu tõttu sellest loobuti. Suurema kubatuuriga autode kuni 30 korda tõusvat maksu võib pidada lihtsalt luksusmaksu ümbernimetamiseks.
Auto on enamikule siiski tarbeasi. Valitsus soovib sellest (vähemalt hinna poolest) teha jälle luksuseseme. Seda ka vanadest autodest, mis vanusemaksu tõttu on kohati uutest kallimadki.
Autoomanik on Eestis juba suure maksukoormusega, peale tõstetava autoaktsiisi kehtib pidevalt kasvav mootorikütuse aktsiis. Üleriigiliseks tahetakse muuta praegu Tallinnas kehtivat mootorsõiduki maksu. Üles on soojendatud ka vahepeal varjusurmas olnud erisoodustusmaksu idee.
Riik on läinud kergema vastupanu teed. Selmet ise kokkuhoiu ja säästmisega vaeva näha, suurendatakse autoomanike arvel riigi tulusid.
Maanteeamet soovitab liiklusohutuse reklaamis sohvritel mõistuse, mitte mootoriga sõita. Veidi teistsuguses kontekstis sobiks samasugune soovitus ka Eesti valitsusele.