Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ukraina õppigu Vene vigadest
Keskpanga valuutareservid olid septembri alguseks kahanenud 1,7 miljardilt dollarilt alla 800 miljoni dollari, mis suudab katta ainult kuu impordi. Riigi valuutareservi täiendamiseks nõuavad Ukraina keskpank ja valitsus edaspidi, et eksportöörid peavad 50% valuutatuludest vahetama grivnadeks.
Lisaks oli Ukraina jätkuva surve tõttu sunnitud oma rahvusvaluutat grivnat nädal tagasi de facto 35% devalveerima, muutes selle kõikumisulatuse dollari suhtes seniselt 1,8--2,25-lt 2,5--3,5-le. Et vältida sellega kaasnevat toiduainehindade liigset tõusu, on Ukraina valitsus valmis külmutama põhiliste toiduainete hinnad.
9. septembril alandas reitinguagentuur Moody's Ukraina välisvaluutavõlakirjade reitingut B2-lt B3-le ja välisvaluutahoiuste reitingut B3-lt CAA3-le. Agentuur rõhutas, et surve grivnale on tingitud Venemaa mõjust, majanduse struktuurilisest nõrkusest ja valitsuse suutmatusest reformiprogrammi läbi suruda. Moody's peab võimalikuks, et Ukraina suur kaubavahetus Venemaaga ja majanduse jätkuv seisak võivad raskendada Ukraina ekspordiväljavaateid.
Osa asjatundjaid loodab, et Venemaa kurb kogemus sunnib Ukrainat reforme kiirustama. Nad viitavad sellele, et suve jooksul on president Leonid Kut?ma välja andnud tosin majandusdekreeti, mille eesmärk on täita IMFi esitatud laenunõuded. Oponendid aga ütlevad, et kerkivad hinnad ja langev elatustase mängib trumbid kätte pahempoolsetele, kes on parlamendis enamuses ja kelle heakskiitu Kut?ma dekreedid vajavad.
Ukraina tahaks pikendada oma sisevõla tähtaegu ja vähendada nende tulusust, kuid nagu ütles riigi rahandusminister Igor Mitjukov, on IMF hoiatanud, et ta võib 2,2 mld dollari suuruse laenu andmise jälle peatada, kui Ukraina peaks seda tegema. FT-REUTERS-ÄP