Lühiuudised

Artikkel

- Uudised
- 14. september 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Ei ole põhjust kahtlustada, et Forekspanga aktsiatega tehti enne Eesti Investeerimispangaga (EstIB) ühinemise avalikustamist tehinguid siseinfo põhjal, ütles börsi tegevdirektor Gert Tiivas.
«Börs uuris Forekspanga aktsia liikumist enne olulise info avalikustamist,» ütles Tiivas. «Ei tuvastatud ebakorrapärasusi, seega pole põhjust arvata, et tehti tehinguid siseinfo põhjal.»
Tiivas rõhutas, et kui börs uurib mingi aktsia liikumist enne olulise info avalikustamist, siis pole tegu kahtlustamise, vaid börsi tavapärase tegevusega. BNS
Valitsus võib kaaluda ideed osta ära toiduainetootjate laovarud, aidates nii tootjaid käibevahendite puudusel, ja anda saadud tooted humanitaarabina Venemaale.
Kuigi valitsus ei ole veel põllumajandussaadusi töötlevate ettevõtete probleeme istungil arutanud, võib tulla kõne alla leida raha nende lattu seisma jäänud toodete äraostmiseks, ütles rahandusminister Mart Opmann.
Valitsuse omandatud põllumajandussaadused läheks Opmanni sõnul omakorda Venemaa toetamiseks, eelkõige vahetult Eestiga piirnevate piirkondade abistamiseks.
Stabilisatsioonifondi raha võimaliku kasutamise üle saab otsustada vaid riigikogu, kui valitsus sellekohase ettepaneku teeb, märkis Opmann.
Valitsus ei ole aga küsimust arutanud ja ei oma ka ülevaadet, kui suurt kahju Eesti ettevõtjad on Venemaa kriisi tõttu kannatanud. BNS
Eesti riik saab Venemaa majanduskriisi tõttu kahju kannatanud ettevõtjaid abistada vaid olemasolevaid funktsioone tõhustades, näiteks kiirendades Euroopa Liidu (EL) turu avanemise võimalusi.
Riik saab kiirendada ja tõhustada tavapärast tegevust, aidates kaasa Euroopa turgude avanemisele, ütles peaministri majandusnõunik Aare Järvan.
Kindlasti ei lähe riik ettevõtjate otsetoetamise teed ega hakka kasutama majanduse stabilisatsioonifondi vahendeid, kinnitas Järvan. Tema sõnul ei ole tekkinud olukord selline, mida saaks nimetada katastroofiliseks.
Eelkõige tahab riik luua endale pildi, milline tegelik olukord on, märkis Järvan. Seni on ettevõtete kaotuse ulatust kirjaldatud tema hinnangul vaid emotsionaalsel tasandil. BNS
Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti hinnangul on seni NRG äriplaani arutatud väga üldisel tasemel, loomata on erastamiseks vajalikud eeldused.
«Puhtmajanduslikel põhjustel tuleb energia ja põlevkivi hindadega seotud küsimused enne lahendada ja alles siis saab hinnata, kas NRG pakkumine on hea, halb või rahuldav,» ütles ta.
Enne elektrijaamade erastamist või erastamisega samal ajal tuleb Sarneti sõnul sõlmida pikaajalised elektri ja põlevkivi ostu-müügilepingud. «Neid lepinguid pole ja nende lepingute põhiseisukohti ei ole minu teada arutatud,» lisas Sarnet.
Ilma lepinguteta on Sarneti hinnangul riskantne plaani heaks kiita antud finantsnumbrite ja tariifitõusu valemitega. BNS
Majandusministeerium teeb analüüsi, mille tulemusena peaks selguma Venemaa majanduskriisi võimalikud mõjud Eesti tootjatele.
Majandusministeeriumi avalike suhete talituse peaspetsialist Inna Masing ütles, et praegu analüüsib majandusministeeriumi väliskaubanduse osakond Venemaa majanduskriisi võimalikke negatiivseid mõjusid Eesti tarbijatele, kes on otseselt seotud Venemaa ettevõtetega kauplemisel. ETA
Taani võimud ei pea vajalikuks jätkata kompensatsiooni taotlemist tsemendivabriku Port Kunda aktsiate natsionaliseerimise eest.
Eelmise aasta suvel esitas Taani kontsernile FLS kuuluv aktsiaselts Aalborg Portland Holding A/S taotluse, soovides hüvitust Port Kunda NSV Liidu ajal natsionaliseeritud aktsiate eest.
Eesti välisministeeriumi pressiesindaja märkis, et Taani võimude teatel on FLS seisukohal, et ilmselt ei leia kompensatsiooninõue rahuldamist. BNS
Eestis majanduskuritegudega tekitatud kahju ulatub hinnanguliselt juba 878 miljoni kroonini, ütles keskkriminaalpolitsei majandusosakonna juhataja Veljo Aleksandrov.
Võrreldes juuliga on kahju suurus kasvanud augusti jooksul 140 miljoni krooni võrra. Aasta lõpuks võib majanduskuritegude kahju ulatuda 1,5 miljardini.
Suurim tõus on tänavu olnud riisumiste osas, mida politsei kaheksa kuuga registreeris 638 episoodi. See on kolm korda enam kui mullu. Samuti on rohkem valeraha registreerimisi, mida tänavu on olnud 125. ETA
Täna varahommikul algab tulevase Tallinna--Tartu kiirtee olulise rajatise -- Kärevere silla -- betoonivalu.
Umbes 30 tunni jooksul valatakse 850 kantmeetrit betooni 90 meetri pikkuseks ja 15 meetri laiuseks sillaplaadiks, rääkis tellija, maanteeameti poolne projektijuht Anton Ennus.
«Pärast valu võib öelda, et sild on põhimõtteliselt valmis,» seletas Ennus. Isolatsioonikihid paigaldatakse järgmisel aastal. 15. oktoobriks valmib silla muldkeha põhiosa. ÄP
Tallinna lennujaama ümberehitustööde lõpetamiseni järgmise aasta sügisel jätkab ajutises terminaalis kauplemist üks tax-free pood.
Seoses ümberkolimisega ajutisse terminaali vähenes müügipind, lennujaama kolmele tax-free poele korraldati kinnine konkurss, mille võitis OÜ Stevala, ütles lennujaama turundusosakonna juhataja Katrin Voell.
Voelli sõnul tingis sellise valiku Stevala pakutud parem hind, teiste rentnikega lõpetati tähtajatud lepingud varasema etteteatamise korras. BNS
Ühispank tõstab alates 15. septembrist krediitkaartidega sularaha väljavõtmise hinda, sest loodab nii soodustada krediitkaartide kasutamist kauplustes.
Ühispanga kaardiosakonna juhataja Meelis Nurk ütles, et krediitkaardiga sularaha väljastamine hakkab maksma 2,5 protsenti tehingust pluss 30 krooni.
Varem pidid krediitkaardi omanikud tasuma iga sularaha väljavõtu korral 2,5 protsenti tehingu summast.
Visa Classicu aastamaks hakkab uue hinnakirja järgi alates teisest aastast klientidele maksma senise 500 krooni asemel 400 krooni.
«Inimesed peavad õppima krediitkaarte kasutama, krediitkaart on eelkõike kauplustes tasumiseks,» ütles Nurk. Sularaha väljastamisks sobib deebetkaat, sõnas ta. BNS
11. septembri Äripäevas ilmunud artikli «Ettevõtjad investeerivad stabiilsusse» juures ilmunud tabelis on ebatäpsus. Koonderakonna tõenäoline rahastaja eelolevatel valimistel pole mitte AS Mainor, vaid ettevõtte nõukogu esimees Ülo Pärnits. ÄP
Hetkel kuum