Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit ei nõua mootorsõidukiaktsiisi
«Mitte üheski ELi riigis ei ole mootorsõidukiaktsiisi kui sellist kehtestatud,» jätkas Teder. Enamik liikmesriike on tema sõnul küll sõiduautode omandamise ja kasutamise maksustanud ja kohati väga kõrgelt, kuid mitte aktsiisina.
Enamikus riikides on sõiduautodele kehtestatud registreerimismaks, mis sõltub auto väärtusest või kaalust.
Austrias on sõiduauto maksustatud 20% tollimaksuga, millele teatud tingimustel lisandub 10% impordikäibemaksuga. Belgias on auto maksustatud 20,5% lisaväärtusmaksuga. Hollandis on kehtestatud tarbimismaks sõidukite väärtuse pealt.
Hispaanias on sõiduki lisaväärtusmaks 16%. Rootsis maksustatakse autod 25% lisaväärtusmaksuga, peale selle kehtib müügimaks reisijate veoks mõeldud sõidukitele nende massi järgi.
Soomes maksustatakse autod 22% lisaväärtusmaksuga ja veel Soomes sõiduki registreerimisel maksuga, mis sõltub sõiduki massist.
Reet Tederi sõnul on seetõttu ebatäpne põhjendada mootorsõidukiaktsiisi tõstmise vajadust Euroopa Liidu nõuetega. Eelmisel nädalal kinnitas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju, et autoaktsiisi tõusu on vaja ELi nõuete täitmiseks.
Mootorsõidukiaktsiis on valdkond, mis ei ole Euroopa Liidus harmoniseeritud ja põhineb riikide vabal tahtel, kinnitas ka rahandusministeeriumi talitusejuhataja Marek Uusküla.
Olev Raju ütles eile, et Euroopa Liit ei nõua tõepoolest mootorsõidukimaksu kehtestamist, kuid Eesti peab tahes tahtmata arvestama tema soovitustega, sest nende mitte arvestamise korral järgnevad sanktsioonid.
«Euroliit pani oma riikide autodele kõvad nõuded peale, rahvas vabaneb seal vanadest autodest. Meie inimesed ostavad need ära, kuid mis saab meil 6--7 aasta pärast, kui peame euronõuetele vastavalt korraga teatama, et 60--70% meie autodest homme ei sõida,» rääkis Raju.