Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kergemat maksukoormat pole lähiajal loota
Ettevõtjad on avaldanud valimiseelsetel kohtumistel riigikogu poliitikutega soovi riigi kulutuste kärpimiseks, et elanike maksukoormus väheneks ja ettevõtjate tulud suureneksid. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul pole riigi kulutuste radikaalne kärpimine võimalik, sest juba praegu seavad Euroopa komisjoni töötajad Eesti haldussuutlikkuse kahtluse alla.
«Kõik Brüsseli delegatsioonid on meile ette heitnud, et me ei suuda Euroopa Liiduga ühinemiseks vastu võetud õigusakte liiga väikeste halduskulude tõttu täita,» väitis Opmann.
Opmann õigustas pidevat maksude tõstmist sellega, et maksukoormus tervikuna on vähenenud 1996. aasta 39 protsendilt tänavu 36 protsendile.
Eelmise aasta jaanuaris esitas Mart Opmann koos majandusminister Jaak Leimanni ning teede- ja sideminister Raivo Varega paarikümnest punktist koosneva kava riigi kulutuste radikaalseks kärpimiseks. Ministrid soovitasid kokkuhoiu nimel vähendada ministeeriumide ja riigikogu liikmete arvu kolmandiku võrra.
Haldusjuhtimise instituudi õppedirektori Arno Almanni sõnul on kolme ministri reformikava tänaseks läbi kukkunud, sest ministrid polnud suutelised määrama reformi eesmärki. Riik ei saa Almanni sõnul loobuda oma funktsioonidest, kuid saavutab suurema efektiivsuse, delegeerides ülesandeid kohalikele omavalitsustele või erasektorile.
Tallinna tehnikaülikooli haldusjuhtimise kateedri juhataja Sulev Mäeltsemees lisas, et ettevõtjad peaksid rohkem muret tundma riigiasutuste funktsioneerimise kvaliteedi kui kokkuhoiu pärast. «Euroopa Liiduga ühinemine toob kaasa uusi kulutusi, mis nõuab praeguste kuluproportsioonide muutmist, mitte eelarve külmutamist,» lisas Mäeltsemees.
Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul on võimalik riigi ja kohalike omavalitsuste kulutusi vastuväidetele vaatamata koheselt ja mehaaniliselt kärpida näiteks elamumajanduse ja energeetika valdkonna kiire erastamisega.
«Kui valitsus loobuks ka oma liikmete puhkeküla ülalpidamisest Keila-Joal, saaksime miljonitesse ulatuva kokkuhoiu,» lisas ta.
Praegu ehitab valitsus endale Toompeale ligi 80 miljonit krooni maksvat residentsi, sest valitsus ei mahu enam koos riigikoguga Toompea lossi ära.