21 september 1998

Ettevõtlust toetav kompromiss

Uut hoogu on saanud ettevõtte tulu-maksu kaotamise ja stabilisat-sioonifondi vahendite üle peetav debatt.

Tiit Vähi ja Janno Reiljan kritiseerivad raha väljaviimist; Mart Siimann lubab fondi kasutada pensionireformi ja infrastruktuuri rahastamiseks; Vahur Kraft soovitab fondi mahtu kahekordistada; Siim Kallase arvates peaks ettevõtte tulumaksu kaotamisest tekkiva eelarveaugu katma stabilisatsioonifondi vahenditest, sarnase ettepaneku tegi ka Äripäev oma eelmise aasta 13. novembri juhtkirjas; Aare Järvani arvates tähendaks see aga praeguses situatsioonis Eestile enesetappu.

Täna pakub Äripäev kõigile osapooltele välja kompromissi -- kaotame järgmisel aastal ettevõtte tulumaksu ja tekkiva 1,6 miljardi krooni suuruse eelarveaugu katame Eesti Telekomi erastamisest laekuva rahaga, mis algse kava järgi pidi minema samuti stabilisatsioonifondi.

Kui arvestada, et 48% suurune osalus Q GSMi kaubamärgi all tegutsevas Ritabellis maksis 750 miljonit krooni, siis võib kindlalt väita, et Eesti Mobiiltelefonis ja Eesti Telefonis enamusaktsiaid omava Telekomi hind on mitmeid kordi kõrgem. 60% suuruse osaluse eest Leedu Telekomis maksti üle 7 miljardi Eesti krooni.

Kindlasti tuleks loobuda kinnisideest suurendada iga aasta stabilisatsioonifondi paari miljardi krooni võrra. Kui Eestis on hädasti raha vaja ja ettevõtted vaevlevad käibevahendite puuduses, siis ei ole riigi poolt eriti mõistlik viia miljardid kroonid Eestist välja, et eraettevõtjad need omakorda kõrgema intressiga tagasi laenaksid.

Need miljardid kroonid, mis on aasta lõpuks stabilisatsioonifondi viidud, tuleks aga jätta esialgu puutumata. Selle reservi kallale peaks minema juhul, kui Telekomi ei õnnestu erastada. Tõenäoliselt aitaks aga meie pakutav lahendus kiirendada Eesti Telekomi erastamist.

Halvenevast majandussituatsioonist tingituna peaksid valitsus ja riik ettevõtlust toetama, kuid seda ei saa teha põhimõttel, et garanteerime mõne huvigrupi pangalaenu või anname otse eelarvest raha neile, kes kõige kõvemat kisa teevad.

Kõige parem ja õiglasem vahend ettevõtluse toetamiseks ongi maksukoormuse vähendamine, eriti siis, kui riigil raha üle jääb.

Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri hinnangul võib Vene kriisi mõju Eesti majandusele ja ettevõtetele kulmineeruda alles järgmise aasta kevadel. Seega ei tohiks ettevõtte tulumaksu kaotamisega enam aastatki viivitada. Vaja on ainult otsustusjulgust ja kompromissivalmidust, sest vahendid reformi läbiviimiseks on olemas.

Hetkel kuum