Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtlust toetav kompromiss

    Uut hoogu on saanud ettevõtte tulu-maksu kaotamise ja stabilisat-sioonifondi vahendite üle peetav debatt.
    Tiit Vähi ja Janno Reiljan kritiseerivad raha väljaviimist; Mart Siimann lubab fondi kasutada pensionireformi ja infrastruktuuri rahastamiseks; Vahur Kraft soovitab fondi mahtu kahekordistada; Siim Kallase arvates peaks ettevõtte tulumaksu kaotamisest tekkiva eelarveaugu katma stabilisatsioonifondi vahenditest, sarnase ettepaneku tegi ka Äripäev oma eelmise aasta 13. novembri juhtkirjas; Aare Järvani arvates tähendaks see aga praeguses situatsioonis Eestile enesetappu.
    Täna pakub Äripäev kõigile osapooltele välja kompromissi -- kaotame järgmisel aastal ettevõtte tulumaksu ja tekkiva 1,6 miljardi krooni suuruse eelarveaugu katame Eesti Telekomi erastamisest laekuva rahaga, mis algse kava järgi pidi minema samuti stabilisatsioonifondi.
    Kui arvestada, et 48% suurune osalus Q GSMi kaubamärgi all tegutsevas Ritabellis maksis 750 miljonit krooni, siis võib kindlalt väita, et Eesti Mobiiltelefonis ja Eesti Telefonis enamusaktsiaid omava Telekomi hind on mitmeid kordi kõrgem. 60% suuruse osaluse eest Leedu Telekomis maksti üle 7 miljardi Eesti krooni.
    Kindlasti tuleks loobuda kinnisideest suurendada iga aasta stabilisatsioonifondi paari miljardi krooni võrra. Kui Eestis on hädasti raha vaja ja ettevõtted vaevlevad käibevahendite puuduses, siis ei ole riigi poolt eriti mõistlik viia miljardid kroonid Eestist välja, et eraettevõtjad need omakorda kõrgema intressiga tagasi laenaksid.
    Need miljardid kroonid, mis on aasta lõpuks stabilisatsioonifondi viidud, tuleks aga jätta esialgu puutumata. Selle reservi kallale peaks minema juhul, kui Telekomi ei õnnestu erastada. Tõenäoliselt aitaks aga meie pakutav lahendus kiirendada Eesti Telekomi erastamist.
    Halvenevast majandussituatsioonist tingituna peaksid valitsus ja riik ettevõtlust toetama, kuid seda ei saa teha põhimõttel, et garanteerime mõne huvigrupi pangalaenu või anname otse eelarvest raha neile, kes kõige kõvemat kisa teevad.
    Kõige parem ja õiglasem vahend ettevõtluse toetamiseks ongi maksukoormuse vähendamine, eriti siis, kui riigil raha üle jääb.
    Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri hinnangul võib Vene kriisi mõju Eesti majandusele ja ettevõtetele kulmineeruda alles järgmise aasta kevadel. Seega ei tohiks ettevõtte tulumaksu kaotamisega enam aastatki viivitada. Vaja on ainult otsustusjulgust ja kompromissivalmidust, sest vahendid reformi läbiviimiseks on olemas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Raadiohommik: kaosest lennunduses ja suvisest kodukaunistamise hooajast
Suvi on kodukaunistamise ja aianduse tipphoaaeg. Kas koroonaaegne selle valdkonna buum hakkab vähenema? Arutame asja Hortese juhataja Kadri Ulla ja Gardesti juhatuse liikme Kristjan Kalganiga.
Suvi on kodukaunistamise ja aianduse tipphoaaeg. Kas koroonaaegne selle valdkonna buum hakkab vähenema? Arutame asja Hortese juhataja Kadri Ulla ja Gardesti juhatuse liikme Kristjan Kalganiga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.