Skandinaavia börsid kukuvad edasi

Kuigi möödunud nädala esimesel poolel valitsesid Ameerika Ühendriikide aktsiaturgudel positiivsed meeleolud, iseloomustas nädalat tervikuna närvilisus. Dow tõusis nädala sees peaaegu 300 punkti, kuid reedel lõpetati 100,16 punkti ehk 1,28 protsendiga plusspoolel. Positiivsed meeleolud asendusid negatiivsetega pärast USA Föderaalreservi juhi Alan Greenspani ettekannet kongressi rahanduskomisjonile, kus ta andis selgelt mõista, et arenenud tööstusriikide keskpankade koordineeritud intresside langetamist ei toimu. Reedel lisas aktsiaturgudele volatiilsust nn kolmekordselt neetud päev, st aktsiaoptsioonide, indeksioptsioonide ja indeksifutuuride üheaegne realiseerimistähtaeg.

Stockholmi börsil jätkusid möödunud nädalal langusmeeleolud. Börsi üldindeks tõusis esmaspäeval küll taas üle 3000 punkti, kuid mitte kauaks. Nädala jooksul langes see 189 punkti ehk 6,34 protsendi võrra 2795,51 punktini. Languse «initsiaatorid» olid Ericsson ja pangandussektor. Kolmapäeval langes Ericssoni aktsia seitse ja neljapäeval koguni 10 protsenti. Kui veel juulis maksis aktsia 260 , siis nüüd sai aktsia eest vaid 140 Rootsi krooni. Kui Ericssoni langust põhjendati kogu telekommunikatsioonisektori tulude langusega kolmandas kvartalis, siis suurte pankade paaniline langus on jäänud esialgu ebaselgeks. Reedel jätkas Ericssoni eeskuju Elektrolux, mis kukkus 11 krooni võrra 99ni.

Helsingi börs alustas möödunud nädalat 2,5protsendilise tõusuga, kuid sellega investorite optimism ka piirdus. Nädala lõpuks oli HEX-indeks langenud 247 punkti (5,7 protsenti). Turg on liikumas selgelt allapoole, vaid liiga järskudele kukkumistele võivad järgneda korrektsioonid üles. Finantsanalüütikud on parajasti ümber vaatamas ettevõtete 1999. a kasumiprognoose. Aasia kriisile lisaks on oma mõju avaldamas kriisid Venemaal ja Ladina-Ameerikas. Ennustuste kohaselt tulevad Soome ettevõtete kasumiprognoosid poole aasta tagustest 10--15 protsendi võrra madalamad. Oma mõju ei jätnud avaldamata ka Ericssoni järsk kukkumine Stockholmis.

Venemaa kauplemissüsteem jätkas ka möödunud nädalal peaaegu olematute käivete ja aktsiahindade langemisega uutesse sügavustesse. RTS-indeks uuendas nädala kolmel viimasel päeval kõigi aegade madalaimat punktisummat, reedel lõpetati 50,12 punktiga. Kogu nädala jooksul langes indeks 20%. Kui esmaspäeval olid investorite seas säilinud veel mingid optimismiraasukesed, siis hiljem kadusid need sootuks. Õli valas tulle rubla järjekordne kukkumine. Välisinvestorid on turult peaaegu täielikult kadunud ning Venemaa otsus osta lühiajalised võlakirjad tagasi vaid kohalike pankade käest pahandas välisinvestoreid väga. Uudis Venemaa krediidireitingu alandamisest Standard & Poorsi poolt investeerimiskõlbmatuks süvendas pessimismi veelgi.

Riia börs oli väheaktiivne ka möödunud nädalal. RICI indeks langes nädala jooksul vaid 0,40 punkti võrra, päevased kõikumised olid küll tunduvalt märkimisväärsemad. Ainsa tõsiseltvõetava huviobjektina oli börsil Unibanka aktsia, mis tõusis nädalaga 27 santiimi ehk 27 protsenti. Veidi mõistatuslikuks jäi tõusu põhjus. Ühe variandina pakutakse, et pank ise üritab hinda üles upitada. Võimatu pole ka mingi välisinvestori huvi panga aktsia vastu, arvestades Rootsi pankade viimasel ajal üles näidatud aktiivsust Eesti ja Leedu turul. Tänu Unibankale sai positiivse impulsi ka Riia Kommertspank, mis tõusis nädalaga 23 santiimi ehk 35 protsenti.

Leedu börsi aktiivsus ei erinenud möödunud nädalal Riia börsi omast, st kauplemine polnud aktiivne ja aktsiate hinnad liikusid suhteliselt vähe. LITIN-indeks langes nädala jooksul 6,21 protsendi võrra 1335,99 punktini. Maaklerite sõnul olid kodumaised investorid passiivsed, välisinvestoreid võis leida rohkem müügipoole seast. Nädala lõpupoole tekkis pangaaktsiate vastu huvi ka kohalike investorite hulgas. Kohalik ostusurve jäi siiski müügisurvele alla, mistõttu nii Vilniuse kui ka Hermise panga aktsiad langesid nädala jooksul vastavalt 13,2 ja 7,3 protsenti. Müügisurve all oli jätkuvalt ka Rokiskise juustuvabriku aktsia, mis langes peaaegu 10 protsenti.