• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaavia börsid kukuvad edasi

    Kuigi möödunud nädala esimesel poolel valitsesid Ameerika Ühendriikide aktsiaturgudel positiivsed meeleolud, iseloomustas nädalat tervikuna närvilisus. Dow tõusis nädala sees peaaegu 300 punkti, kuid reedel lõpetati 100,16 punkti ehk 1,28 protsendiga plusspoolel. Positiivsed meeleolud asendusid negatiivsetega pärast USA Föderaalreservi juhi Alan Greenspani ettekannet kongressi rahanduskomisjonile, kus ta andis selgelt mõista, et arenenud tööstusriikide keskpankade koordineeritud intresside langetamist ei toimu. Reedel lisas aktsiaturgudele volatiilsust nn kolmekordselt neetud päev, st aktsiaoptsioonide, indeksioptsioonide ja indeksifutuuride üheaegne realiseerimistähtaeg.
    Stockholmi börsil jätkusid möödunud nädalal langusmeeleolud. Börsi üldindeks tõusis esmaspäeval küll taas üle 3000 punkti, kuid mitte kauaks. Nädala jooksul langes see 189 punkti ehk 6,34 protsendi võrra 2795,51 punktini. Languse «initsiaatorid» olid Ericsson ja pangandussektor. Kolmapäeval langes Ericssoni aktsia seitse ja neljapäeval koguni 10 protsenti. Kui veel juulis maksis aktsia 260 , siis nüüd sai aktsia eest vaid 140 Rootsi krooni. Kui Ericssoni langust põhjendati kogu telekommunikatsioonisektori tulude langusega kolmandas kvartalis, siis suurte pankade paaniline langus on jäänud esialgu ebaselgeks. Reedel jätkas Ericssoni eeskuju Elektrolux, mis kukkus 11 krooni võrra 99ni.
    Helsingi börs alustas möödunud nädalat 2,5protsendilise tõusuga, kuid sellega investorite optimism ka piirdus. Nädala lõpuks oli HEX-indeks langenud 247 punkti (5,7 protsenti). Turg on liikumas selgelt allapoole, vaid liiga järskudele kukkumistele võivad järgneda korrektsioonid üles. Finantsanalüütikud on parajasti ümber vaatamas ettevõtete 1999. a kasumiprognoose. Aasia kriisile lisaks on oma mõju avaldamas kriisid Venemaal ja Ladina-Ameerikas. Ennustuste kohaselt tulevad Soome ettevõtete kasumiprognoosid poole aasta tagustest 10--15 protsendi võrra madalamad. Oma mõju ei jätnud avaldamata ka Ericssoni järsk kukkumine Stockholmis.
    Venemaa kauplemissüsteem jätkas ka möödunud nädalal peaaegu olematute käivete ja aktsiahindade langemisega uutesse sügavustesse. RTS-indeks uuendas nädala kolmel viimasel päeval kõigi aegade madalaimat punktisummat, reedel lõpetati 50,12 punktiga. Kogu nädala jooksul langes indeks 20%. Kui esmaspäeval olid investorite seas säilinud veel mingid optimismiraasukesed, siis hiljem kadusid need sootuks. Õli valas tulle rubla järjekordne kukkumine. Välisinvestorid on turult peaaegu täielikult kadunud ning Venemaa otsus osta lühiajalised võlakirjad tagasi vaid kohalike pankade käest pahandas välisinvestoreid väga. Uudis Venemaa krediidireitingu alandamisest Standard & Poorsi poolt investeerimiskõlbmatuks süvendas pessimismi veelgi.
    Riia börs oli väheaktiivne ka möödunud nädalal. RICI indeks langes nädala jooksul vaid 0,40 punkti võrra, päevased kõikumised olid küll tunduvalt märkimisväärsemad. Ainsa tõsiseltvõetava huviobjektina oli börsil Unibanka aktsia, mis tõusis nädalaga 27 santiimi ehk 27 protsenti. Veidi mõistatuslikuks jäi tõusu põhjus. Ühe variandina pakutakse, et pank ise üritab hinda üles upitada. Võimatu pole ka mingi välisinvestori huvi panga aktsia vastu, arvestades Rootsi pankade viimasel ajal üles näidatud aktiivsust Eesti ja Leedu turul. Tänu Unibankale sai positiivse impulsi ka Riia Kommertspank, mis tõusis nädalaga 23 santiimi ehk 35 protsenti.
    Leedu börsi aktiivsus ei erinenud möödunud nädalal Riia börsi omast, st kauplemine polnud aktiivne ja aktsiate hinnad liikusid suhteliselt vähe. LITIN-indeks langes nädala jooksul 6,21 protsendi võrra 1335,99 punktini. Maaklerite sõnul olid kodumaised investorid passiivsed, välisinvestoreid võis leida rohkem müügipoole seast. Nädala lõpupoole tekkis pangaaktsiate vastu huvi ka kohalike investorite hulgas. Kohalik ostusurve jäi siiski müügisurvele alla, mistõttu nii Vilniuse kui ka Hermise panga aktsiad langesid nädala jooksul vastavalt 13,2 ja 7,3 protsenti. Müügisurve all oli jätkuvalt ka Rokiskise juustuvabriku aktsia, mis langes peaaegu 10 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.