Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tädid minevikust ülesõitjaid ei päästa
Inimene eksib rohkem kui automaatika, väidavad raudteejuhid ja vahetavad raudteeülesõidukohtade valvuritädid automaatsete tõkkepuude ja fooride vastu. Nii tehakse ka muudes maades.
Valvuritädi vigadeks on eksimise võimalus ja palga küsimine, automaatika võib aga rikki minna ja tema suhtumine raudteeliiklusesse on küllaltki jäik.
Automaatika mehhaanilisuse tõttu põleb punane foorituli ülesõidukohal tihti pikemat aega ning see muudab sõidukijuhid närviliseks, hiljem aga foori märgutule suhtes apaatseks. Tule pika vilkumise tingib aga see, et foor arvestab rongi arvutuslikku, mitte tegelikku kiirust.
Tehnika on siiski väga väheste õnnetuste põhjuseks. Viimasel ajal on rong ning auto rikkis tehnika tõttu kokku põrkunud vaid 14. septembril Tallinnas Veerenni ülesõidukohal. Seal ei suutnud rongijuht vältida otsasõitu veokile, mille juht oli harjunud töötavate tõkkepuudega.
Ülesõitude olukord Eesti raudteedel võib aga edaspidi halvemaks muutuda, sest raudtee ja veeremid kuuluvad mitmetele firmadele. Praegune majanduslik seis Eestis aga ei anna alust arvata, et raudteeülesõidukohtade remont või turvalisus enamikes raudteefirmades prioriteediks saaks.
Ülesõidukohad on kulukad. Ainuüksi Eesti Raudtee, kellele kuulub umbes 2/3 Eesti ligikaudu 350 ülesõidust, kulutab sellel aastal nende remondiks peaaegu 7 miljonit krooni.
Erilisi materjale nõudvate teetööde kõrval tuleb täiendavalt kulutada ka tõkkepuudele ja fooridele. Raudteelaste sõnul sõidetakse väga sageli tõkkepuu puruks, vigastatakse automaatikat või viiakse lihtsalt mõni selle osa kaasa.
Sealt on aga õnnetuseni vaid üks samm, sest raudteeliiklus on kriisist üle saanud ja suureneb pidevalt. Ja kuna valvuritädi kuulub minevikku, tuleb tema asemele palgata kontrollija, kes raudteefirmadelt ohutu ülesõidu tagamist nõuab.