Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tädid minevikust ülesõitjaid ei päästa

    Inimene eksib rohkem kui automaatika, väidavad raudteejuhid ja vahetavad raudteeülesõidukohtade valvuritädid automaatsete tõkkepuude ja fooride vastu. Nii tehakse ka muudes maades.
    Valvuritädi vigadeks on eksimise võimalus ja palga küsimine, automaatika võib aga rikki minna ja tema suhtumine raudteeliiklusesse on küllaltki jäik.
    Automaatika mehhaanilisuse tõttu põleb punane foorituli ülesõidukohal tihti pikemat aega ning see muudab sõidukijuhid närviliseks, hiljem aga foori märgutule suhtes apaatseks. Tule pika vilkumise tingib aga see, et foor arvestab rongi arvutuslikku, mitte tegelikku kiirust.
    Tehnika on siiski väga väheste õnnetuste põhjuseks. Viimasel ajal on rong ning auto rikkis tehnika tõttu kokku põrkunud vaid 14. septembril Tallinnas Veerenni ülesõidukohal. Seal ei suutnud rongijuht vältida otsasõitu veokile, mille juht oli harjunud töötavate tõkkepuudega.
    Ülesõitude olukord Eesti raudteedel võib aga edaspidi halvemaks muutuda, sest raudtee ja veeremid kuuluvad mitmetele firmadele. Praegune majanduslik seis Eestis aga ei anna alust arvata, et raudteeülesõidukohtade remont või turvalisus enamikes raudteefirmades prioriteediks saaks.
    Ülesõidukohad on kulukad. Ainuüksi Eesti Raudtee, kellele kuulub umbes 2/3 Eesti ligikaudu 350 ülesõidust, kulutab sellel aastal nende remondiks peaaegu 7 miljonit krooni.
    Erilisi materjale nõudvate teetööde kõrval tuleb täiendavalt kulutada ka tõkkepuudele ja fooridele. Raudteelaste sõnul sõidetakse väga sageli tõkkepuu puruks, vigastatakse automaatikat või viiakse lihtsalt mõni selle osa kaasa.
    Sealt on aga õnnetuseni vaid üks samm, sest raudteeliiklus on kriisist üle saanud ja suureneb pidevalt. Ja kuna valvuritädi kuulub minevikku, tuleb tema asemele palgata kontrollija, kes raudteefirmadelt ohutu ülesõidu tagamist nõuab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kodulaenu intressi fikseerimine võib virutada selle kahekordseks Eesti suurimate pankade kommentaarid!
Laenu intressimäära fikseerimisel tuleb arvestada laenumakse kohese suurenemisega, küll aga pakub fikseerimine teatud kindlust enda igakuistes laenumaksete suuruses. Miks vähesed seda võimalust kasutavad?
Laenu intressimäära fikseerimisel tuleb arvestada laenumakse kohese suurenemisega, küll aga pakub fikseerimine teatud kindlust enda igakuistes laenumaksete suuruses. Miks vähesed seda võimalust kasutavad?
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Raadiohommik: punastest maasikatest ja rohelistest investeeringutest
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.