Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevaatust: virtuaalne majandus

    Vene kriis ja selle mõjud Eesti majan-dusele on pannud ettevõtjaid käitu-ma kahel viisil. Ühed analüüsivad senist tegevust ja mõtlevad, kuidas tulevikus paremini majandada, et vaatamata kriisile endisi kasuminumbreid saavutada. Teised valivad kergema vastupanu tee ja püüavad valitsuselt välja meelitada toetussummasid, et untsu läinud ettevõtmist vee peal hoida.
    Eesti valitsus on asunud pooldama teist lähenemisteed, otsides võimalusi Vene kriisis kannatada saanud ettevõtete toetamiseks. Kuigi pealtnäha humaanne, on selline käitumine majanduslikult mõeldes rumal ja pikemas perspektiivis hukutav. Eriti paistab toetuste hävitav mõju silma Venemaal, kus on peaaegu kadunud edukad ettevõtted, kes suudaksid reaalset kasumit teenida ja makse maksta.
    Clifford G. Gaddy Barringsi uurimisasutusest ja Barry W. Ickes Pennsylvania ülikoolist on viimastel aastatel uurinud Vene majandust ja leidnud, et Vene hädade põhjus on nn virtuaalne majandus. See on bartertehingutele üles ehitatud keskkond, kus enamik ettevõtteid on riigile võlgu, aga ükski neist ei lähe pankrotti. Ettevõtted maksavad oma töölistele palka ja riigile makse oma toodangus. Riigis ringleva reaalse raha hulga vähesuse tõttu on sellises keskkonnas raskendatud näiteks panganduse areng.
    Virtuaalse majanduse hammasrataste vahele jäi meie tööstuse lipulaev AS Norma. Nagu selgus, oli AvtoVAZ juba pikemat aega Normale võlgu ja rahapuuduses tasus Lada sõiduautodega. AvtoVAZ, Vene riigi suurimaid maksuvõlglasi, ei läinud vaatamata võlgadele pankrotti, sest ettevõte tasus ka oma maksuvõlga autodes.
    Gaddy ja Ickesi uurimuse järgi sai Vene keskvalitsus möödunud aastal 40% maksudest mitte rahas, vaid toodangus.
    Sarnast arengut on märgata ka Eestis. Meie piimatöötlejad on hakanud tasuma tootjatele oma toodanguga. Tootjad omakorda jäävad rahata, ei suuda maksta riigimakse ja ootavad valitsuselt armuandi. Ning valitsus, selle asemel, et kahjumiga töötavad tööstused pankrotti lasta, otsib võimalusi toetussummade leidmiseks riigieelarvest. Nii jäävad pinnale kehvalt tegutsevad ettevõtted, mis ei suuda lõpuks makse tasuda muus vääringus kui oma toodangus.
    Kõige kummalisem on tõsiasi, et toetussummade väljamaksmist on asunud aktiivselt toetama pangad, kes peaksid eelkõige seisma majanduse hea käekäigu eest. Pankade suur huvi mitmesuguste toetuste vastu näitab, et pangad on oma riske valesti hinnanud ning nende riskide maandamiseks loodetakse kasutada maksumaksja raha.
    Toetuste absurdini viivat jada illustreerib hästi T?eljabinski metroo. 23 märtsil teatas kohalik kuberner, et metroo on selles piirkonnas kõige olulisem ehitusobjekt. T?eljabinskis olid riigile ja omavalitsusele võlgu kõik suuremad ehitusfirmad. Et maksuvõlga vähendada, pakkusid ehitusfirmad välja, et ehitavad metroo. Linnavalitsus oli sunnitud ettepanekuga nõustuma vaatamata sellele, et linnal oli parasjagu palju põletavamaid probleeme kui metrooehitus. Kohe kindlasti ei näita T?eljabinskisse lähemal ajal oma nägu välisinvestorid, kui näevad, millise supi sisse on linn end seganud.
    Inno Tähismaa on Äripäeva uudistetoimetaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.