Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Stabilisatsioonifond kõhnub
Riigil puuduvad vahendid raha paigutamiseks välismaale
Valitsus kavandab täna kinnitada järgmise aasta riigieelarve projekti, mille maht on 18,3 miljardit krooni. Tänavusest riigieelarvest suunas riik stabilisatsioonifondi 53 miljonit krooni, järgmisel aastal viiakse välismaale vaid 20 miljonit krooni riigi raha.
Enamiku riigi stabilisatsioonireservist moodustab aasta jooksul kogutud tulude ülejääk, kuid valitsuse pressiesindaja Daniel Vaariku sõnul ülejääki eelarvesse järgmisel aastal oluliselt ei teki.
Rahandusminister Mart Opmann ütles, et riik jääb raskustesse ka tänavuse summa kandmisel stabilisatsioonifondi, kuhu peaks varem lubatu kohaselt kogunema 1,9 miljardit krooni. «See tähendab, et jätame täitmata lubaduse rahvusvahelise valuutafondi ees,» tunnistas Opmann.
Opmanni sõnul on riigil praegu eelarvest puudu 600 miljonit krooni. «Tänavuse eelarve täitumine on 15,5 miljardit krooni, plaanitud oli üle 16 miljardi,» lisas ta.
Stabilisatsioonifondi suunatavaid summasid otsib valitsus ka erastamisest laekuvast rahast.
Daniel Vaariku sõnul on üks võimalus suunata välismaale Eesti Telekomi erastamisest teenitavad 500 miljonit krooni.
Valitsus arutas teisipäeva õhtul, kuidas aidata idakriisi ja vihmase suve tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid.
Mart Opmann ütles, et valitsus võib garanteerida ettevõtjatele laenuviiviste vähendamise 25,8 protsendist 12,8 protsendini kuni järgmise aasta jaanuarini.
Valitsus soovitab teha ka maksuametil ettevõtetele kuni 50protsendilisi maksusoodustusi. «Need arvestused on tehtud lootuses, et olukord idaturul stabiliseerub paari kuuga,» sõnas rahandusminister.
Kui olukord Venemaal lähiajal ei parane ja süveneb üldine majanduskriis, võib riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju hinnangul tulla järgmise aasta keskel kõne alla negatiivse eelarve koostamine.
«Juulis prognoositud kuueprotsendilise majanduskasvu täitmiseks tuleb meeletult vaeva näha,» sõnas Raju.
Raju väitel võib sisemajanduse kogutoodangu kasv väheneda kolmandas kvartalis 2,5 protsendini.