Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piimatööstustel kartellikahtlus
«Peame kätte saama dokumendid või tunnistajad, niisama ei saa tööstusi kartellikokkulepetes süüdistada,» ütles eile konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos. «Hoiame piimandusturul kogu aeg silma peal, samamoodi jälgime ka bensiinimüüjaid.»
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur rääkis, et valitsus on teinud konkurentsiametile ülesandeks kontrollida kartellikokkulepete võimalikku olemasolu. «Kui toimuvad üle-eestilised hindade liikumised, tekib kahtlus, kas varem pole hindade suhtes kokku lepitud,» ütles Vitsur BNSile.
«Praegu on konkurents piimaettevõtete vahel tihenenud, mis lisab veelgi võimalusi, et kasutatakse ebaausaid võtteid,» lisas ta.
ASi Ühinenud Meiereid varumisdirektor Helmo Hainsoo ütles, et konkurents piimatööstuste vahel on praegu nii tugev, et suhtlemine omavahel peaaegu puudub. «Pole mingit kartellikokkulepet,» kinnitas Hainsoo. «Meil lihtsalt pole võimalik rohkem piima eest maksta.»
ASi Tallinna Piimatööstus varumisfirma Rävala Piim juhataja Rein Viilu tunnistas, et teised piimatööstused jälgivad, mida teeb Ühinenud Meiereid, ja joonduvad hindades selle järgi. «Muul moel pole võimalik konkurentsis püsida,» sõnas ta.
ASi Võru Juust projektijuhi Einar Ranniti sõnul pole nende ettevõtte tegevuses kartellikokkuleppe tunnuseid, sest Võru Juust langetas piima kokkuostuhinda teistest ettevõtetest varem. «Käibevahendeid lihtsalt ei jätku, et rohkem maksta,» põhjendas ta kokkuostuhinna langust.
Ühinenud Meiereid varub umbes 40 protsenti Eestis toodetud piimast. Viimati langetas ettevõte piima kokkuostuhinda 10. septembril 1,9 kroonile kilogramm. Samal päeval langetas hinna samale tasemele ka Tallinna piimatööstus, kes varub 10--15 protsenti Eesti piimast.