• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamuseaduse muudatused mõjutasid üürisuhteid

    Üürisuhted muutusid oluliselt alates 16. juulist. Sel kuupäeval jõustusid elamuseaduse muudatused, alljärgnevalt mõned tähtsamad neist.
    Üür tuleb reeglina tasuda jooksva kuu 15. päevaks. Viivise (0,15% päevas) arvutamine algab aga alles järgneva kuu 1. päevast.
    Enam pole mõtet eluruumi allüürida, kuna allüüri suurus ei tohi ületada üürniku poolt makstavat üüri.
    Üürileandjal on õigus nõuda kohtus lepingu lõpetamist, kui üür või muud maksed (vt loetelu) on mõjuva põhjuseta jäetud tasumata enam kui 3 kuud või kui võlgnevus ületab 3 kuu üüri ja muude maksete summa. Kui üürivõlg tasutakse enne kohtusse pöördumist, siis riigikohtu seisukoha järgi tuleks hagi rahuldamata jätta.
    Kui üür tasutakse alles kohtuotsuse tegemise päevaks, siis hagi ilmselt rahuldatakse. Mitteeluruumi rendilepingute puhul on riigikohus väitnud, et rendilepingu lõpetamise nõue tuleb rahuldada, kui kohus tuvastab, et rentnik pole tasunud renti 3 kuu jooksul, sest võla tasumine ei tee olematuks rendileandja õiguste rikkumist.
    Üürisuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib kohalik omavalitsus moodustada elamuvaidluskomisjoni, mis sarnaneb töövaidluskomisjoniga. Alati võib hagiga pöörduda otse kohtusse ja ka komisjoni lahendiga mittenõustumisel on kohtusse pöördumise vormiks hagi, mitte kaebus komisjoni otsuse peale.
    Elamuseaduse muudatustega kaotati üüri piirhinna absoluutsus. Seni oli kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada üüri piirmäär eranditult kõikidele eluruumidele (nt Tartus 5 kr/m²). Nüüd jäi kohalikule omavalitsusele õigus kehtestada üüri piirmäär munitsipaalomandis olevatele eluruumidele. Muude eluruumide suhtes jäi kehtima piirmäär, v.a juhud, kui:
    - üürnik on nõus tasuma piirmäärast erinevat üüri;
    - eluruumi, mis on valminud pärast 1991. a. 20. juunit, on ehitanud füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik;
    - renoveerimise käigus on hoones elamistingimused oluliselt paranenud ning omanik oli üürnikud, kes ei elanud seal tagastamise hetkel, selleks ajaks ajutiselt välja viinud.
    Üüri piirmäär omab eriti suurt tähtsust tagastatud elamutes. Elamukoodeksiaegsetes üürilepingutes on punkt, et üüri tasutakse kindlaksmääratud suuruses. Vastavalt riigikohtu seisukohale on selleks üüri piirmäär. Seega -- kui ei jõuta kokkuleppele üüri suuruses, peab üüri tasuma piirmäärani.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Algas Arco Vara aktsiate märkimine
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.