AS Tallinna Sadam loobub miljonitest

United Terminals NV esindaja Eestis, ASi Lonessa tegevdirektor John Madsen ütles, et ta on seni ajanud asju kära tegemata ja on imestanud, miks toimingud nii kaua aega võtavad. Alles pärast seda, kui Madsen pöördus augustis peaminister Mart Siimanni poole, on asjad liikuma hakanud. Peamiselt on terminaali rajamine takerdunud ASi Tallinna Sadam loiu suhtumise taha.

Nädal tagasi saadetud kirjas lubas Siimann, et uue naftaterminaali rajamist arutatakse Tallinna Sadama järgmisel nõukogu istungil 12. oktoobril.

John Madseni sõnul on kogu projekt takerdunud kokkuleppe taha Tallinna Sadamaga Muuga sadama 9. ja 10. kai kasutamise osas. Nimetatud kaid on 25 aastaks renditud ?veitsi firmale World Wide Cargo.

Mõlemad kaid töötavad Madseni väitel praegu vaid viiendiku võimsusega.

Tallinna Sadam on lahendusena välja pakkunud, et investor peab ise rentnikuga kokku leppima, kuid rendilepingut investorile ei näidata, rääkis välisinvesteeringute agentuuri projektijuht Madis Maripuu, kes on aidanud välisinvestoril Eestis asju ajada. Maripuu sõnul peaks Tallinna Sadam pakkuma võrdseid võimalusi nii uuele firmale kui ka rentnikule.

ASi Tallinna Sadam peadirektor Enn Sarap ütles eile õhtul, et tema kohtus John Madseniga esimest korda 22. septembril ja korra on naftaterminaali küsimust arutatud transiidikomisjonis.

Sarapi kinnitusel ei ole sadamal midagi investori vastu, kuid ta oleks pidanud ühendust võtma palju varem. «Nemad arvasid, et Eestis aetakse asju nagu 90ndatel -- kõigepealt peaminister, president ja siis alles madalama astme instants,» lausus Sarap. «Nad ostsid väljapoole Muuga sadama territooriumi maa ja meiega kooskõlastamata otsustasid, et viivad naftatoru meie viljakaile,» jätkas Sarap.

Tema sõnul peab United Terminals NV jõudma ise kokkuleppele kaide praeguse rentijaga, sadam on andnud vajalikud aadressid.

John Madseni sõnul saaksid nii AS Tallinna Sadam kui AS Eesti Raudtee uuest terminaalist kasu umbes 100 miljonit krooni aastas. Viimsi vallale, mille territooriumil terminaali jaoks ostetud 25 hektari suurune maatükk asub, lubab kütusekontsern hüvituseks ligi kuus miljonit krooni aastas.

Madsen ütles, et terminaali eeltöödeks ja maa ostmiseks on firma investeerinud 35 mln krooni. Esimeses etapis ehitaks United Terminals NV Muuga sadama lähistele 6 mahutit koguvõimsusega 110 000 m³. Juurdepääsuks kaidele kavatseb firma ehitada 1,5 kilomeetri pikkuse kütusejuhtme.

United Terminals NV aktsionärid on rahvusvahelised kütusefirmad Taurus Petrolium ja Altantic Petrolium. Mõlemad firmad kontrollivad suuri kütisemaardlaid Komis ja teistes Venemaa piirkondades. Praegu transpordib United Terminals Venemaalt ostetavat toorõli Leedu, Soome ja Poola sadamate kaudu.

ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas ütles, et 3 miljonit tonni toorõli moodustab 40 protsenti nende tootmisvõimsusest. Ta lisas, et suhtub konkurenti neutraalselt. «Minu teada on United Terminals NV üks maailma suuremaid kütusekonglomeraate ja mul on nende kohta vaid positiivset infot,» lisas ta.

Välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Agu Remmelg ütles, et suhtumine United Terminalsi investeeringusse näitab Eestit väga halvas valguses. «Valitsuse tippametnikud käivad mööda maailma ringi ja reklaamivad, et tulge ja looge transiidiprojekte,» sõnas Remmelg.

Toorõli ladustamise terminaali detailplaneeringu suhtes on ettevaatlik ka keskkonnaministeerium. Ministeeriumi asekantsler Urmo Kala ütles, et ekspertide arvates kaasneks terminaaliprojektiga Muuga aedlinna sadama eest kaitsva metsa mahavõtmine. Kohalikele elanikele võib ebamugavusi põhjustada raudteemüra, sest majad jäävad kohati raudteeäärsesse ohutustsooni.

John Madseni sõnul on kavandatav terminaal Eesti moodsaim ja terminaali ümbrus haljastatakse.

Kavandatava terminaali lähedusse jääb kaks aianduskooperatiivi. Perekond Krassovid, kes veedavad suvilas pool aastast, polnud eile terminaalist veel midagi kuulnud. Samas olid nad sellisele projektile vastu.

Sealkandis suvilat eramajaks ehitav trükitööline Einar Kontkar lausus, et kui keegi soovib tema krundi lähedusse terminaali ehitada, on ta valmis müüma maatüki miljoni eest.

- 25 hektaril asuv kütuseterminaal

- maksab 350 mln krooni

- pakub tööd 75 inimesele

- töötleb ümber 3 mln tonni kütust aastas